JUUBEL ⟩ Lauri Leesi 75 – Saarlase huumori-meelega teenekas õpetaja ja koolijuht

ÕPETAMISEST pole teenekas pedagoog Lauri Leesi loobunud. Siiani annab ta vähesel määral tunde ja on selle üle õnnelik.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

“Näete, siin ahju taga ma sündisin,” näitas Taritu 7-klassilise kooli vilistlane, teada-tuntud frankofiil, õpetaja ja koolijuht Lauri Leesi 1995. aasta suvel president Lennart Merile oma kunagises kodukoolis tuba, kus ta ilmale tulnud. 

Täna 75 aastat tagasi Taritus sündinud Lauri Leesi on Eesti tuntumaid ja populaarsemaid koolijuhte. Mullu oktoobris võttis 25 aastat Tallinna prantsuse lütseumi direktorina töötanud Leesi vastu elutööpreemia.

“Lauri Leesi on kindlasti inimene, kes jääb Eesti rahvuslikku ajalukku hariduse ja kultuuri kujundajana,” hindas tookordsel pidulikul Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab” haridusminister Mailis Reps mitmekülgse pedagoogi teeneid.

1970. aastal Tartu ülikooli prantsuse filoloogina lõpetanud Lauri õppis esimese võõrkeelena selgeks vene keele. 1949. aastal küüditati ta koos vanematega Siberisse Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni. Siberis alustas ta ka kooliteed, õppides aastatel 1952–1957 Tatarski rajooni Uvalskoje keskkoolis. 1957. aastal Eestimaale naasnuna oli tal võimalus haridusteed jätkata kodukoolis, majas, kus ta sündinud. Õpihimulise poisina läks Leesi pärast 7. klassi lõpetamist tollasesse Kingisepa keskkooli, mille lõpetas 1963. aastal. Värvikalt on ta oma õpingutest, tööst ja elust kirjutanud viis aastat tagasi ilmunud Saaremaa ühisgümnaasiumi 45. lennu mahukas mälestusteraamatus. “Lauri oli koolis väga viisakas ja intelligentne, tantsis hästi. Kuidagi sain mina tema tantsupartneriks. Ta lasi endale minu kleidiriidest lipsu teha. Siiani oleme sõbrad, helistame teineteisele,” rääkis Lauri kooliõde Marje Maripuu.

Lauri Leesi on ka viljakas tõlkija ja publitsist, kes valutanud südant Eesti hariduspoliitika pärast. 

Saaremaa riigigümnaasiumi rajamisse suhtus Leesi kolm aastat tagasi kriitiliselt, öeldes Saarte Hääle veergudel, et väga kahju, kui ka Kuressaare alla annab.

“Mina küll alla ei annaks. Mitte pole märganud, et nendes ülipuhastes gümnaasiumides resultaadid tavakoolidest paremad oleksid. Kui tõsiseks õppetööks lahti läheb, on tulemused ikka ja alati Harju keskmised või alla seda,” hindas olukorda tänane juubilar. Sama meelt oli ta ka eilses telefonivestluses. 

Juubilari mitmekülgsust näitab seegi, et 30 aastat tagasi määrati talle Oskar Lutsu huumoripreemia.  “Saarlased oskavad paljusid ebameeldivaid asju naljaks pöörata, tögades neid, kes on millegi halvaga hakkama saanud. Ju seda tögamisoskust ja naljasoont on ka minu sees üksjagu,” arvas lugupeetud pedagoog.

Mati Põldre ja Ela Tomson on Lauri Leesist teinud portreefilmi, mida tutvustades ütlevad autorid, et eestlaste silmis esindab Leesi prantsuse kultuuri, aga igas olukorras eelkõige ikka iseennast.

“Saaremaale tulen jälle suvel. Siis külastan oma sugulasi ja sõpru, kellega kohtumine teeb alati rõõmu,” nentis juubilar. 

Saarte Hääl ja Kadi raadio soovivad Lauri Leesile jätkuvat saarlaslikku huumorimeelt, erksust ja tervist!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles