/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12638259t1h52aa.jpg)
Mitu tuhat varem jäätmeveoga liitmata kinnistut on tekitanud olukorra, kus Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaspetsialistidel ja teenuskeskuste juhatajatel tuleb tegeleda sadade jäätmeveost vabastamiste ja ühismahuti kasutuselevõtu taotlustega.
Vald klaarib kuhjunud prügitaotlusi
Taotluste arv valla dokumendihalduses läheneb kaheksasajale, kuid suurem tulv on vallavalitsuse teatel tänaseks vaibunud. Igapäevaselt laekub praegu 10–15 uut taotlust, võrreldes kõige kuumema tippajaga selle kuu alguses, mil valda jõudis 50–60 taotlust päevas.
Kui avalduste laekumise tempo kasvas tavapärasest mitu korda suuremaks, tegi vallavalitsus muudatuse töökorralduses. Praegu tegelevad jäätmeveost vabastamisega kaks spetsialisti keskkonnaosakonnast ja kõik teenuskeskuste juhatajad, kes teevad paikvaatlusi ja protokolle, mille põhjal vormistatakse otsus, tehakse jäätmevaldajate registri kanne ning teavitatakse taotlejat ja vedajat.
“Tööprotsessi oleme ümber korraldanud nii, et see oleks varasemast operatiivsem ehk et paikvaatlus toimuks võimalikult ruttu pärast jäätmeveost vabastamise taotluse valda jõudmist ning et kinnistute külastusi teeksid teenuskeskuste juhatajad, kes oma piirkonda kõige paremini tunnevad,” ütles vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm.
Holm nentis, et rohkem taotlusi esitatakse nendest piirkondadest, kus prügivedu on n-ö uus asi, ehkki paberil on see eksisteerinud juba aastaid. “Põhjuseid on erinevaid, aga peamine on, et vedajad on Saaremaa vallalt saanud varasemate valdadega võrreldes ülevaatlikumad andmed prügiveoga liitmist vajavate kinnistute kohta ja kliendid on vedajalt lepingud kätte saanud. Osa ilmselt esimest korda, millest ka suur avalduste tulv, sest prügiveoga liitmata kinnistuid tuli meile varasemast ajast pärandina üle mitu tuhat,” selgitas ta.