TARMO PIKNER ⟩ Saaremaa koroonaviiruse ämmaemandad

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes / Postimees

“Igaüks neist kolmest – korraldaja, vallavalitsus ja terviseamet –  oleks saanud ja vastutustundlikult ka pidanud selle meeldejääva võrkpallilahingu sel hetkel ära jätma,” kirjutab saarlane Tarmo Pikner.

Talupojamõistuse kohaselt on tagantjäreletarkus kõige lollim tarkus ja pärast lahingut rusikatega vehkimine vaid õhuvõngutamine. Olin sama meelt kuni kolmapäevani, kella 21.10-ni. Siis aga, kui “Aktuaalses kaameras” avas suu terviseameti spetsialist, öeldes: luba võrkpallivõistluseks Kuressaares Itaalia koroonaviiruse tsentrist tulnud Milano klubiga anti tingimusel, et võistluse korraldaja kindlustab tervishoiunõuete täitmise, jäi minu suu lahti.

“Tule taevas appi – kas terviseametnikud teavad ka, kuidas võrkpalli mängitakse, et selliseid formaalseid tingimusi seada.” TARMO PIKNER

Kuulasin edasi, milliseid tervishoiunõudeid oleksid siis sportlased platsil või pealtvaatajad pidanud täitma ning siis selgus, et pigem rangeid kui leebeid! Ja veel kuulsin: ürituse korraldaja peab ise hindama riske.

Riske hindavad spetsialistid

Elus on nii, et ürituse korraldaja hindab selle majanduslikke riske, muid riske hindavad oma ala spetsialistid. Antud juhul ei näinud terviseamet takistusi võistluse korraldamiseks. Ja seda ülemaailmse pandeemia tingimustes (kuigi sel hetkel ametlikult välja kuulutamata).

Nüüd, pärast “AK-d” olen igatahes veendunud, et pärast võrkpallilahingut tuleb kindlasti rusikatega vehkida. Sest tule taevas appi – kas terviseametnikud teavad ka, kuidas võrkpalli mängitakse, et selliseid formaalseid tingimusi seada. Isegi piltidelt on näha, et võrkpallurid teine teiselpool võrku puutuvad praktiliselt füüsiliselt kokku, soovitatavast meetri kaugusel püsimisest ei saa selles mängus juttugi olla.

Lisaks, terviseametile oli selgelt teada, et ühelpool võrku mängivad mehed, kes tulid otse Euroopa koroonaviiruse pesast, ja oli ka teada, et üks võrkpallur oli palavikuga koju jäänud. Ja kellelgi ei löönud lamp põlema?! Koroonaviirus Milanost lausa karjus Saaremaa järele. Sellises olukorras ei mõju veenvalt terviseametnike üleskutsed: võtke rahulikult ja peske käsi!

Et mitte jääda ühekülgseks, siis vaatame, kellest sõltus veel selle äpardunud ürituse toimumine või mittetoimumine. Nagu juba piibliaegadest, otsustavad tähtsate sündmuste üle kolmainsused. Antud juhul – võistluse korraldaja (ilmselt Saaremaa Võrkpalliklubi), vallavalitsus ja terviseamet. 

Kõigil neil kolmel ametkonnal oli võimalus otsustada ja kõigil oli olemas otsustamiseks vastav teave. Rõhutan – igaüks neist kolmest oleks saanud ja vastutustundlikult ka pidanud selle meeldejääva võrkpallilahingu sel hetkel ära jätma. Ka Euroopa võrkpalli kureerida ihkav võrkpalliliidu president Hanno Pevkur oleks saanud seda teha.

On teada, et paljud, nii võrkpallihuvilised kui ka meedikud saatsid ärevaid signaale enne seda võrkpallivõistlust – kas sellise riski võtmine on ikkagi põhjendatud ja mõistlik. Tean, et ka vallaametnikud said selliseid hoiatavaid sõnumeid.

Arvan, et vallavalitsus, kelle huvides on kõigi saarlaste heaolu kaitsmine, peaks olema see viimane instants, kes lõpuks otsustab ja vastutab. Võinuks ju korrakski peast läbi lasta mõtte – mis saab, kui meie merega ümbritsetud elu pannakse karantiini ja mis hakkab toimuma inimestega sellises suletud viiruselises keskkonnas.

Päästkem, mis päästa annab

Hea küll, isegi kui paanitsemata – lapsed saavad ka kodus õppida ja paljud asjad aetakse interneti kaudu, kuid mis saab meie ekspordile orienteeritud ettevõtlusest, rääkimata võimalikest tervisekaotustest. Ühe ettevõtlusvormi üks üritus viidi riski piiril läbi, seades ohtu kõik ülejäänud eluvaldkonnad.

Ainuõiget otsust kahjuks ei tehtud, ükski nimetatuist ei soovinud vastutust võtta, võeti hoopis risk, mis end ei õigustanud. Ka ei kõla veenvalt väide, et koroonaviirus oleks Saaremaale jõudnud niikuinii. Halvim aga, mis välja paistab – vastutust hakatakse veeretama üksteise kaela. Nüüd aga ei jää üle muud, kui nõustuda riigikogulase Kalle Laanetiga, et tuleb panna kriisimeeskond efektiivselt tööle ja päästa, mis päästa annab.