Kuressaares tegutsev elektroonikatööstus Ouman Estonia pani alates esmaspäevast esialgu nädalaks tehase kinni. Merinvest, kus Saarte Hääle andmetel samuti üks nakatunu, jättis tehase vähemalt eile siiski töösse.
Tehased käituvad nakatunud töötajate puhul erinevalt
Kuna tõenäoliselt on nakatunuid ikkagi rohkem, kui praeguseks teada, siis muul moel seda viiruse levikut takistada ei ole võimalik,” põhjendas tööstuse juht Erik Keerberg, kutsudes üles ka teisi tehaseid Saaremaal nende eeskuju järgima.
Ta märkis, et mõningad positsioonid neil veel töötavad, aga tootmist kui sellist esmaspäevast alates enam ei toimu. “Sest see on täiesti kindel, et kui seda teeb vaid Ouman ja mõni veel, siis sellest ei ole mingit tolku,” kinnitas Keerbeg. “Puht inimlikult võiks kõik inimesed korraks sellele olukorrale tõsiselt mõelda. Nädal-kaks uste sulgemist ei tapa kedagi ära. Selge on see, et teistmoodi ei ole seda viiruse levikut piirata enam võimalik.”
Ouman Estonia ühel töötajal diagnoositi kolmapäeval koroona. Nakatunud töötajal oli kokkupuude ka teiste töötajatega. Alates kolmapäevast on töötaja viibinud kodusel ravil.
Saarte Hääle toimetusse jõudis ka kiri, mille läkitas kummidetailide tööstuse Merinvest juhtkond oma töötajaskonnale. Seal nenditi, et koroonaviirus on tuvastatud nende ühel töötajal ning tema on pandud 14-päevasesse karantiini.
Samuti on karantiinis töötajad, kes temaga kokku puutusid. Teised töötajad peaks aga tööpostil jätkama ning hoiduma üksteisest 1,5 meetri kaugusele. Saarte Hääl küsis olukorra kohta kommentaari ka Merinvesti juhatuse liikmelt Aivar Rannalt, kuid eile õhtuks ta vastata ei jõudnud.
Kohalikud toiduainetööstused kogunesid pühapäeval valla kriisikomisjoniga nõupidamisele ning nende sõnum oli, et endast antakse kõik, et tootmist jätkata.
Hädas ka põllumehed
Koroonaviiruse levik võtab rajalt maha ka põllumehi, kes valmistuvad kevadtöödeks. Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et Haeska farmis on praegu haigusnähtudega, kuid ametliku diagnoosita kodus kaks noort meest, kes käisid Kuressaares võrkpallikohtumisele kaasa elamas. Lisaks jäi koju töötaja, kelle abikaasa töökohal avastati haigus. Lüpsjaid on endiselt kõik rivis.
Farmi töötajad kasutavad käte desinfitseerimisvahendid, kuid maske ei kanna. “Püüame ühes ruumis mitte istuda ja juttu ajada vaid suhelda eemalt,” sõnas Post, kes ise õnneks haigestunud pole.
Posti sõnul võib peatselt tekkida probleem võõrtööjõuga. “Meie Ukraina töötajal saab kuu aja pärast tööluba läbi ja uusi tulla ei lubata, see on suureks probleemiks.” Ka farmide varustamine mineraalide, söödalisandite ja muu tarvilikuga on praegu häiritud.
Post tõdes, et ka piimatootja tavapärane elu on praegu segi paisatud ja arvestades, et kevadtööd pole enam kaugel, võivad probleemid paisuda veelgi. Saaremaa piimatööstuses Posti andmetel hetkeseisuga haigestunuid pole.
Kärla piimafarmi juht Ülar Tänak ütles, et temal jäi üks söötja lapse haigestumise tõttu töölt kõrvale. Üks lüpsja haigestus, kuid mitte koroonaviirusesse.
Ukrainlane, kes läks asjaajamise pärast kodumaale, ei pääse enam tagasi. Kuuest lüpsjakohast on täidetud neli. Praegu saab ettevõte inimesi ümber paigutades hakkama, näiteks tuli farmijuhataja appi lehmi lüpsma. Veel kahel ukrainlasel lõppeb tööluba, neile Ukrainast asendajad palgata pole praegu enam võimalik. Kuna mandrile enam ei saa ja nõustajad ning tarvikutega kauplejad istuvad liikumiskeelu tõttu kodukontoris, siis pakub kriis hea võimaluse õppida paremini e-teenuseid kasutama. Interneti vahendusel arutatakse tarnijatega farmikaupade kohaletoomist ja kuulatakse konsulentide nõuandeid.
Keeruliseks läheb Tänaku sõnul aga siis kui näiteks töömehed peaksid kevadkülvi ajaks haigeks jääma. Olukorras, kus kogu riigi lisandub aina uusi nakatunuid, ei saa milleski kindel olla. Kui tõesti tekib olukord, kus tööjõu nappus ähvardab farm töö halvata, kavatseb Tänak teha avaliku pöördumises vabatahtlike leidmiseks. Ta loodab et saarlaste seas leidub mõistvaid inimesi, kes palvele reageerivad ja appi tulevad.
Ülar Tänak viitas, et koroonaviirusest vallanud tõsine kriis võib ohustada toidujulgeolekut.
Just selline olukord, kus saar muust maailmast võidakse ära lõigata, annab meile aimu kui vajalik on Saaremaale oma põllumajandus ja töötlev tööstus.
Ain Lember