Professor: Saaremaa haiguspuhangul võib olla positiivne mõju

Andres Merits Foto: Kristjan Teedema

Kui seni on Milano võrkpalluritest alguse saanud haiguspuhangust räägitud kui suurest fiaskost, siis rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul võis Saaremaa haiguspuhang päästa Eestis hoopis hullemast. "Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga," tõdes ta "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Inimesed jagunevad praegu laias laastus kaheks: ühed leiavad, et tegu on lihtsalt ühe järjekordse viirusega, ja teised on paanikas, sest nüüd kõiki köhijaid enam ei testitagi ja soovitatakse end kodus terveks ravida.

Te  tõite välja kaks kriitilist küsimust. Esiteks, testimise järele jätmine on suur viga. Kõik riigid, mis on tulnud koroonapuhangu ohjeldamisega enam-vähem või hästi toime, on teinud masstestimisi. Ratsionaalseid otsuseid on vaja, need saavad põhineda ainult informatsioonil. Kui informatsiooni ei ole, lähevad asjad valesti.

Teiseks, inimesed vaidlevad, kas koroonaviiruse tekitatud haigus on kerge, keskmine või surmahaigus. Vastus on – see on kõik kolm korraga. Laste jaoks see pole sageli isegi mitte haigus. See ei tähenda, et nad ei nakatu, aga sümptomeid neil ei teki. Noorematele ja keskealistele on see haigus nagu haigus ikka.

Mis puudutab vanusegruppi 60+, aga eriti 80+, siis see on surmahaigus. Igaüks saab aru, millisesse gruppi ta kuulub, kui suur on  ta risk, mida tohib teha ja mida mitte. Praeguses olukorras on kõige vajalikum ratsionaalne käitumine.

Ametnike sõnul läks meil hästi, sest me saime Saaremaa puhangule õigel ajal jaole. Kas see tegelikult ka nii oli?

Me saime sellele jaole üsna varakult, see on tõsi. Kas see oli õnnestumine? Taevas seda teab. Poleks seda Saaremaa fiaskot olnud, oleks Filipp Kirkorovi kontsert olnud suurem fiasko. Üks viga võib vältida järgmist suuremat viga.

Loe pikka intervjuud ERRi portaalist.