Kui palju jõuavad väliskülastajad pooleteise kuu jooksul kulutada?
Välisturistide poolt tehtavate muude kulutuste leidmine on märksa „hinnangulisem“. Esmalt tuleb leida väliskülastajate arv. Majutusstatistikast tuleb välja kõigest osa Eestit väisavatest turistidest, sest kajastamata jäävad ühepäevakülastajad. Külastajate koguarvu leidmise üheks võimaluseks on kasutada OÜ Positium LBS ja Eesti Panga koostööna kogutud ja avaldatud mobiilpositsioneerimise andmeid. Möödunud aasta esimesel poolaastal registreeriti mobiilpositsioneerimise andmetel rohkem kui 2,7 miljonit mitteresidentide külastust, neist enam kui 1,2 miljonit ühepäeva- ja ligi 1,5 miljonit mitmepäevakülastust. Kuna majutusstatistika viitas, et poole märtsi ja aprilli jooksul majutatud välismaalaste arv moodustas 22% esimesel poolaastal majutatutest, tuleb sama proportsiooni kasutades vaadeldava perioodi jooksul külastuste koguarvuks 600 000 ehk 270 000 ühepäeva- ning 330 000 mitmepäevakülastust.
Väliskülastajate kulutuste leidmiseks on statistikaamet koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega läbi viinud väliskülastajate uuringut, viimati 2017. aastal. Eestit väisanud ühepäevakülastajad kulutasid siis keskmiselt 79 eurot ja mitmepäevakülastajad keskmiselt 258 eurot külastuse kohta.
Eelnevat kokku rehkendades järeldub, et pooleteise kuu jooksul Eestit külastavate välisturistide kulutused jäävad suurusjärku pisut üle 100 miljoni euro.
Missugune võiks olla pooleteise kuu välisturismi laiem majanduslik mõju?
Turism on väga mitmetahuline, ega ole piiritletav ainult ühe tegevusalaga, seega ei ole selle majandusliku mõju mõõtmine kerge. Statistikaamet kasutab turismimajanduse otsese ja kaudse mõju hindamiseks turismi satelliitarvepidamist.
Värskeimad turismi satelliitarvepidamise andmed on avaldatud 2015. aasta kohta. Toona oli turismi sisemajanduse koguproduktiks nii otsest kui ka kaudset mõju arvestades 1,64 miljardit eurot, mis moodustas riigi SKP-st 7,9%. Välisturismi osatähtsus sellest oli hinnanguliselt 72%.