Vallavõim plaanib koju jäänud töötajaid sundtööle saata

KRIISIKOOSOLEK: 13. märtsil pidas Saaremaa vallavalitsuse kriisikomisjon Madis Kallase juhtimisel ühe oma esimestest koosolekutest. Fotol vasakul abivallavanem Marili Niits. Foto: Marko Mägi

Saaremaa vallavalitsus ootab allasutuste töötajaid vabatahtlikena appi hooldekodudesse, välistamata selle kohustuslikuks muutmist.

Saarte Hääle käsutuses on Saaremaa vallavalitsuses koostatud ja eelmise nädala lõpul allasutustele saadetud kiri. Juba laupäeva keskpäevaks nõuti selles infot võimalike vabatahtlike kohta, keda saata appi töökäte põuda sattunud hooldekodudele. Täpsemalt on abi palunud vallale kuuluv hooldekodu Saaremaa Valss Kuressaares ja Upal asuv eraettevõtte Südamekodu.

“Oleme huvitatud avatud meelega ja sõbralikest inimestest, kes saaksid tulla appi kliente söötma, riidesse panema, voodeid tegema, söögisaali juhatama / viima, ajalehti ette lugema, ilusa ilmaga sisehoovis aega viitma, koos laulma jms,” kutsus üles Saaremaa Valsi juhataja Heli Kaer.

Üks vallavalitsuselt kirja saanud inimestest ütles Saarte Häälele, et selle toon ja sisu pani teda õhku ahmima. Esmajoones põhjusel, et hooldekodudesse on kavas saata inimesi, kelle puhul on teadmata, kas nad võivad olla koroonanakkuse kandjad. Terveid inimesi teatavasti koroonaviiruse osas ei testita ja nende tervislik seisund ei pruugi kuni kahe nädalase peiteperioodi ajal muutuda.

Saaremaa valla allasutustes on palgal sadu inimesi, kellest paljud oma põhitöökohal tegutseda ei saa ja istuvad seetõttu kodus. Vallavalitsus on varem kinnitanud, et sunnitud tööst eemalejäämine kellegi palka ei vähendata.

Kirjas tuuakse välja, et vabatahtlikeks võiksid end välja pakkuda näiteks koristajad, abitöölised, ringijuhid, treenerid jne.

Asutuste juhtidel paluti koostada töötajate nimekirjad koos kontaktandmetega ja nende nõusolekuga töötama kriisiajal kokkuleppel sotsiaalala abivallavanema Marili Niitsiga valla sotsiaalasutustes, kus abikätest puudu.

“Paluge asutuste juhtidel töötajate andmed tabelisse koguda, siis püüdke üheskoos ka nendega rääkida ning nende nõusolek saavutada,” seisab kirjas. “Kui nõusolekut ei anna, siis põhjendus, miks.”

Kirja Saaremaa vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ei ole.

Saarte Häälega vestelnud inimeste sõnul on eriliselt küsitav vallavalitsuse kirjas olev lõik, et praegu paluvad hooldekodud abi vabatahtliku töö korras, kuid “ühel hetkel võib see valla süsteemist palka saavatele inimestele muutuda kohustuslikuks”.

Tööle oodatakse alla 60-aastaseid inimesi, kes on “hetkel terved” ja “töökohustusena saab panna neile ainult selliseid kohustusi, milleks nad on ette valmistatud”.

Saarte Hääl palus Saaremaa vallavalitsusel selgitada, kuidas tagatakse, et vanurite juurde tööle saadetavad inimesed on ka päriselt terved. Teadupoolest võib noorem inimene põdeda koroonaviirusest tingitud haiguse väga kergelt, kuid seda ka enda teadmata levitada. Eakatele võib nakkuse saamine olla fataalne.

“Mis puutub testimisse, siis nii hooldekodu töötajate kui ka abistajate puhul on oluline, et inimene on terve,” vastas abivallavanem Marili Niits.

Teistele Saaremaa vallavalitsuse kommunikatsiooniosakonna kaudu saadetud küsimustele Marili Niits ei vastanud. Näiteks ei selgitanud ta, kuidas on tagatud vallavalitsuse allasutuste töötajate võrdne kohtlemine olukorras, kus osa töötajate puhul võidaks neid hooldekodudesse saata kohustuslikus korras. Samuti jättis vallavalitsus vastamata, millisele tööseadusandluse sättele tuginedes saab töötajaid vabatahtliku tööle kohustada.

Kuna vallavalitsus küsimustele ei vastanud, küsis toimetus need uuesti ja eile pärastlõunal saatis abivallavanem Marili Niits täiendava selgituse.

Marili Niits: kaardistasime valmisolekut

Arvestades, et hooldekodudes on praeguses kriisiolukorras raskusi personaliga, pöördusime vallavalitsuse süsteemis töötavate inimeste poole, et kaardistada, kes on valmis hooldekodudesse appi minema. Hooldekodude esimene eesmärk on küll hakkama saada oma jõududega, kui aga siiski on abikäsi vaja, siis oleme seda pakkunud. Ja reaalselt on ka valla süsteemis töötavad inimesed hooldekodus abis käinud.

TÖÖINSPEKTSIOON: Lepinguväliseid kohustusi ei saa peale sundida

Tööandja ja töötaja on omavahel seotud läbi töölepingu, kus on konkreetselt paika pandud nii tööandja kui ka töötaja õigused ja kohustused. Töötaja kohustus on teha töölepingus kokkulepitud tingimustel tööd, mille eest tööandja maksab töötasu. Seega ei saa tööandja sundida töötajaid tegema selliseid ülesandeid, milles pooled ei ole omavahel kokku leppinud.

Töölepingu tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel, sh saab ka tööülesandeid lisada kokkuleppel. See tähendab, et kui töötaja ei ole nõus lisaülesandeid vastu võtma, siis tööandja ei saa temalt seda ka nõuda. Kui töötajad on nõus lisaülesandeid vastu võtma, tuleb see pooltel omavahel läbi arutada ja sõlmida konkreetsed kokkulepped – sh täpsed tööülesanded, töö tegemise koht, kas töötajale makstakse lisatasu jne.

Enne töötajate teisele tööle saatmist peab tööandja kindlaks tegema, et see on ohutu nii töö tegijale (puuduvad vastunäidustused (nt tervislikud) uue töö tegemiseks) kui ka klientidele. Lisaks peab tööandja korraldama töötajatele ka vastava juhendamise ja väljaõppe, töötaja osaks uut tööd endale ja teistele ohutul moel teha.

Rõhutame, et töösuhtes peavad pooled teineteise suhtes käituma lojaalselt. Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule ja seadustele, lähtudes heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest ning võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumisena on nimetatud ausust, lojaalsust, õiglust, koostööd, teise poole huvidega arvestamist.

Seega peab tööandja suhtlema töötajatega mõistlikult ja avatult ning tegema ettepaneku töölepingu muutmiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, ei ole tööandjal võimalik töötajatele taolisi kohustusi peale panna.

Greete KaarTööinspektsiooni nõustamisjurist

17.03.2020: hooldekodu Saaremaa Südamekodu palub vabatahtlike abi

Juhataja Piret Pihel: Tere

Mida saaks asendustöötaja meie majas teha?

• 8.00 tööpäev algab, kui konkreetne inimene soovib alustada hiljem, siis ka see sobib meile/abi ärkamisel, hommikutoimingud
• 9.00 hommikusöök, abi sööma minemisel, söögi jagamisel ja vajadusel söötmine
• 10.00 maja infokoosolek koos hommikukohviga (saab ka tasuta hommikusöögi)
• 11.00 klientide pesemine ja abi pesemise korraldamisel, sh voodipesu vahetus ja klientide viimine sauna
• 12.30 lõunasöögi korraldamine, abi klientide liikumisel, söögi jagamine, söötmine, nõude koristamine tubadest
• 14.00 Töötajatel võimalus süüa lõunat, hinnaga 1 eur (meie sööklas)
• 14.30 Klientide jalutamine ja abi õue minemisel, halva ilma korral jätkub klientide pesemine, teatud päevadel on saun ja kobedamad kliendid vajavad väiksemat abi saunas, klientidele tegevused vastavalt hooldusplaanile, nt kõnniraamiga kõnnil toetaine jms, abi mähkmeringil kui aega jääb. Klientidele pakutakse ingveri- ja põdrasamblikuteed.
• 17.30 Õhtusöök, abi selle korraldamisel sarnaselt teiste söögikordadega
• 18.45 Soovi korral õhtusöök töötajatele hinnaga 1 euro
• 19.00 Õhtutoimingud, sh algab mähkmering, klientide hooldustoimingud, vajadusel mõne kliendi pesemine. Õhtune teering kõigile majas olevatele klientidele
• 20.00 - päevase vahetuse töö lõpeb

Veel - tööpäeva algust ja lõppu saame muuta vastavalt abilise soovile.

Kinnitan, et tööd on piisavalt. Selle nädala algusest on meil ka üks koristaja haige, saab ka asendada teda. Koristaja koristab 8 tundi päevas ja tema tööaja suhtes saame olla paindlikud. Pole oluline, mis kell ta tuleb ja läheb aga kõik ruumid tuleb üle koristada. Koristaja koristab reeglina.

Oleme ootel!

Piret Pihel 5122066

Suur aitäh!