Koroonaajastu beebid sünnivad keeldudest hoolimata

20.märtsil Kuressaare Haiglas sündinud Klarat ei häirinud ükski karantiinipiirang.

FOTO: Erakogu

Ajal, mil Saaremaad tabas üha suurenev koroonauudiste laine ning paljuski võttis maad teadmatus, oli üks asi siiski kindel – karantiin või mitte – beebid Saaremaal selle tõttu sündimata ei jää.

20. märtsil Kuressaare haiglas oma teise lapse sünnitanud Katrin rääkis, et ootamatult lahvatanud koroonapaanika teda alguses küll kaasa ei haaranud. Kui päevakorda kerkis võimalus, et Saaremaa pannakse lukku, oli hetkeks mure ja küsimus, mis saab pereisast, kes pidanuks üle väina tööle suunduma.

“Aga õnneks lahendes see olukord, ta ei pidanudki tööle minema ning saime Saaremaale jääda,” sõnas Katrin. Tema lapse sünnitähtajaks oli määratud 14. märts, ent beebi ei ilmutanud siis veel vähimaidki märke soovist siia ilma sündida. “Oleks laps 14. märtsil sündinud, poleks veel mingit muret olnud, siis hakkas alles kogu koroonapaanika hoogu koguma.”

Mida vähem rahvast, seda väiksem risk

Väike stress ja mure oli teist last ootaval emal ikkagi, eriti mõeldes sellele, mismoodi kõik lõpuks välja kujuneb, sest juba liikusid jutud sellest, et mandril ei lubata isasid ja tugiisikuid sünnituse juurde. “Veidi kartsin, et siin tehakse sama reegel, kuid samas rahustasin beebigrupis mandril elavaid rasedaid, et laps tuleb nagunii, tugiisikuga või mitte. Pigem tuli aru saada, et see on mõistlik otsus, sest mida vähem inimesi, seda väiksem risk viiruse levikuks.”

Veel 20. märtsi hommikul käis Katrin Kuressaare haiglas kontrollis ja öeldi, et mine tee üks pikk jalutuskäik. Äkki paneb see asjad kiiremini liikuma. Sel ajal vanematekodus Atlas resideerunud Katrin läkski viie kilomeetri pikkusele rännakule ning tundis, et kõht hakkab vaikselt toonusesse kiskuma. Koju tagasi jõudes kogusid toonused hoogu.

“Meil on linna kolmveerand tundi sõitu. Helistasime sünnitusosakonda, et küsida, kas nüüd oleks mõistlik liikuma hakata. Tundus pisut uskumatu, et just seesama hommik polnud mitte mingit märkigi sünnitegevuse algusest ning nüüd hakkas kõht krambitama. Öeldi, et oodake 20 minutit, siis helistage uuesti. Teise kõne ajal sai selgeks, et nüüd on aeg minna,” meenutas Katrin, kel olid haiglasse jõudes tuhud juba alla nelja minutiliste vahedega.

“Läksin üksinda sisse. Mõtlesin, et järsku ongi valehäire ja saadetakse tagasi. Või siis öeldakse, et ikkagi ei lubata isasid juurde. Kui luba anti ning praktiliselt kohe sünnitustuppa saadeti, helistasin abikaasale, kes siis autost kottidega joostes kohale tuli,” rääkis Katrin, kelle sõnul kulges edasi kõik uskumatult kiirelt. Kell 18 jõudis pere haiglasse ning 19.54 olid neist saanud kahe lapse vanemad. Osakonda jõudes toodi mõlemale igaks juhuks ka maskid, mis tuli näo ette panna.

Tugiisikust oli ema sõnul küll suuresti kasu, kuid ta rõhutas, et Kuressaares poleks muretsemiseks põhjust ka siis, kui isasid juurde ei lubataks. “Ma tulin mõlema lapsega spetsiaalselt Kuressaarde sünnitama. Kui sai selgeks, et nüüd hakkavad Saaremaa piirid kinni minema, polnud ma nõus tagasi minema,” põhjendas oma otsust Tallinnas elav Katrin, kelle esimene laps sündis 2016. aastal samuti Kuressaares.

FOTO: Erakogu

Kiidusõnad Kuressaare sünnitusosakonnale

“Kogu aeg oli kolm-neli naist, kes käisid kontrollimas, küsimas, vaatamas, kuidas läheb. Ma kujutan ette, et praeguses olukorras on nendelgi raske, mistõttu minult neile täielik respekt. Võin kindlalt väita, et Saaremaal küll keegi sünnitamise pärast muretsema ei peaks,” rahustas kriisi ajal 51 cm ja 3540 grammi kaaluva tüdruklapse ilmale toonud ema.

Kokkuvõttes ei olnud kahe sünnituse erinevus märgatav, kui detailid välja arvata. Seekord tuli näiteks enne vastata küsimustele, kas kellelgi on haigusnähtusid. Siinkohal tuli tõdeda, et maal isolatsioonis elades olid nad juba ennegi põhimõtteliselt karantiinis ning kokkupuude teiste inimestega olnud minimaalne.

Kuna pärast sünnitust oli nii ema kui lapsega kõik korras, tehti kõik vajalikud protseduurid ning lubati nad juba 36 tunni möödudes koju. Värske ilmakodaniku said distantsilt üle kaeda ka mõlemad Saaremaal elavad vanavanemad.

Seejärel ootas sõit “üle piiri” tagasi Tallinna poole. Nüüdseks on pere rõõmsalt oma värske beebiga kodus ning naudivad elu kahe tüdruklapse vanematena. “Kogu Kuressaare haigla sünnitusosakonna naiskonnale kuulub meie pere poolt suur tänu, et ka sellisel äreval ajal olid nad ise rahulikud ja toetavad. Hindame nende tööd väga ning oleme väga õnnelikud, et tänu neile sai ka niisugusel ajal lapse ilmatoomisest ilus mälestus. Taaskord tuli tõdeda, et otsus Kuressaarde sünnitama jääda osutus ainuõigeks,” võttis pereema oma kogemuse kokku.

FOTO: Erakogu

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles