Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/30/13033359t1h1603.jpg)
Saaremaa on lukku pandud ja “uks” avaneb ainult vähestele, kelle töö on tagada elutähtsad teenused. Enamik meist peab aga leppima tõsiasjaga, “kes sees, see sees, kes väljas see väljas”. Nii ei pääse mandri inimesed Saaremaale ega siinsed inimesed välja. Isegi, kui väga tahaks. Olgu sel tõsisem põhjus või soov end pärast karantiinis istumist pisut “tuulutada”.
Või siis tahtmine asuda koroonapesaks nimetatud Saaremaalt ajutiselt ümber mujale. Kuhugi, kus tundub turvalisem. Loe: kus viirusesse nakatunuid vähem. Nii leidub inimesi, kel puudub väinaületuseks eriluba, ent kes sellegipoolest sadamasse sõidavad – mine tea, äkki siiski pääseb üle mere?
Samas on neid, kes praeguses eriolukorras vabatahtlikult Saaremaale tulevad. Isegi, kui selle otsusega kaasneb risk haigestuda. Nii on Kuressaare haiglale mandrilt appi saabunud mitu meedikut. Sest tunnevad, et saavad ja tahavad aidata kolleege, kelle jaoks pole viimased nädalad just kergete killast. Seda abi on hädasti tarvis. Aitäh!