Kalle Laanet ⟩ Koroona õppetunnid

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Saaremaa paistab koroonakriisis kindlasti silma numbrite poolest. Samas oleme ühiselt tõsist tööd teinud ja pingutanud, et sellest kriisist võimalikult ruttu ja tervena välja tulla," kirjutab SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees, Saaremaa valla kriisikomisjoni liige Kalle Laanet.

Kui 12. märtsil bussiga Saaremaale jõudsin, olin juba Saaremaa valla kriisikomisjoni liikmeks arvatud. Järgmised 28 päeva on kulgenud tormiliselt.

Ehkki meid tabanud tervishoiualane kriis kestab kaua, iseloomustab seda pigem pidev olukorra muutumine. Kui päevad erinevad üksteisest tihti märkimisväärselt, siis pole harv ka see, et olukord muutub tundidega.

Kriisi alguspäevi iseloomustab eelkõige teadmatus ja suur hulk küsimusi. Mis on koroonaviirus? Kuidas uus viirus levib? Millised on sümptomid? Kuidas leviku vastu võidelda? Kas isikukaitsevahendid aitavad ja kust neid üldse saada? Küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Kuigi kogemuspõhiselt oleme tänaseks paljudele küsimustele vastused saanud, on uusi küsimusi üha juurde tulnud.

Kuigi iga päev tuleb infot rohkem, kui seda hallata suudaksime, oleme väga palju olulist teavet saanud ikkagi alles praktika käigus.

Mida nelja nädala jooksul õppinud oleme, on see, et kuigi iga päev tuleb infot rohkem, kui seda hallata suudaksime, oleme väga palju olulist teavet saanud ikkagi alles praktika käigus. Kuressaare haiglat tabas koroonapuhang sama ootamatult kui kogu Eestimaad. Sellele aitas kindlasti kaasa nii vastuste puudumine eespool toodud küsimustele, segadus testimistega, isikukaitsevahendite defitsiidiks muutumine maailmaturul ja ka mure. Inimlik mure teadmatuse ja silmale nähtamatu ohu ees.

Küll aga on Kuressaare haigla algusest peale tegutsenud endast parimat andes ja operatiivselt. Teadaolevad viirusekandjad on olnud tervetest eraldatud ja ravi neile tagatud.

Mida enam tuli nakatunuid – ka eakamate seas – , seda enam teadsime ette, et ühel hetkel tuleb meil hakata edastama ka kurvemaid sõnumeid. Tänaseks oleme edastanud neid sõnumeid kahjuks juba mitmeid. Minu sügav kaastunne lähedastele.

Test ise pole päästerõngas

Testimisest rääkides tuleb aru saada, et testimine inimest ei ravi ega muuda ravi. Ehk test ise ei ole päästerõngas. Küll aga aitab testimine kriisi lahendajaid oma tegevusi planeerida. Koroonaviirusel eraldi ravi täna ei ole, seega ravitakse ikkagi sümptomitest lähtuvalt. Lisaks tuleb meeles pidada, et testi tulemusi ei saa me kohe. Kui täna õhtul anda test, siis vastuse saame kõige rutem alles järgmisel päeval. Patsient vajab aga ravi ja abi kohe, mitte homme. Seda on Kuressaare haigla testidest sõltumata ka kogu aeg teinud.

Juba kriisi algusest on meie üks murekohti hooldekodud. Kuna seal on korraga koos suurem hulk eakaid, viirusest enim ohustatud inimesi, siis on viirust hooldekodudest eemal hoida kindlasti üks prioriteete. Märtsi lõpus tulid paraku esimesed teated, et viirus on oma tee ikkagi ka hooldekodudesse leidnud. Kui ühel hetkel jõudsime hooldekodude laustestimiseni, ehk testiti nii töötajaid kui ka hooldatavaid, saime jälile uuele teadmisele: positiivse proovi võivad anda ka inimesed, kel ühtegi sümptomit ei ole. Samuti saime teada, et tänane negatiivne proov võib homme olla positiivne ja ka vastupidi.

Sellest tulenevalt rõhutan veel kord, kui olulised on rakendatud meetmed ning kui tähtis sotsiaalset distantsi hoida. Kui tahame viirust kiiresti kontrolli alla saada, tuleb igaühel meist pidada end potentsiaalseks nakkusallikaks ja tegema kõik endast oleneva, et haigus ei leviks. Püsime kodus, hoiame distantsi, peseme käsi. Haiglas püüame viiruse levikut takistada väga põhjalikult, ruume tsoneerides ja desinfitseerides. Kodus on ettevaatusabinõud haiglaga võrreldes kindlasti lihtsamad.

Praegune aeg on vaimselt raske kõigile, kuid infoühiskonnas saame üksteist igakülgselt toetada. Selle asemel, et oma vanematele ja vanavanematele külla minna, helistagem neile. Ja tundkem ka päriselt muret, kuidas neil läheb.

Kuu pärast eriolukorra väljakuulutamist ei saa me olla 100% kindlad selles, mis juhtub edasi. Kas ja millal hakkavad kehtestatud piirangud statistilistele andmetele mõju avaldama, me täna täie kindlusega ei tea. Oleme aga teinud pidevalt ettevalmistusi selleks, et olla valmis erinevateks stsenaariumiteks. Ka halvimaks.

Kuressaare haiglasse ootame täna õdesid ja hooldustöötajaid mandrilt, et anda hingetõmbeaega meie oma personalile, kes on oma tööd teinud kogu hingest. Ootame neid ka selleks, et asendada juba haigestunud töötajaid, et neil oleks võimalik ennast terveks ravida ja siis tööle naasta. Lisaks on Kuressaare haigla juurde püstitatud kaitseväe välihaigla, kus on samuti juba esimesed patsiendid ravil ning kus on saab võimalikult paljudele arstiabi anda.

Kuressaare haigla juurde on loodud päästeameti ja haigla ühine toetusstaap, et arstid ja haigla personal saaks võimalikult palju keskenduda oma igapäevatööle. Staabi ülesanne on seejuures igakülgne toetamine ja nõustamine, erinevate situatsioonipiltide koostamine ja tugi saarele saabuvate töökäte ja abivahendite logistika korraldamisel.

Koostöö kui võti

Kohaliku omavalitsuse, haigla, hooldekodude, riigiasutuste ja iga inimese koostöö on võti, kuidas praegusest olukorrast välja tulla tugevamana kui varem. Oleme tänulikud ka kõigile müüjatele, apteekritele ja kaubavedajatele, kes end iga päev eesliinil ohtu panevad, kuid tänu kellele ei pea me muretsema, kuidas meie igapäevaelu toimepidevus jätkub. Kõigi meie koostöö väärib täna ainult kiidusõnu.

Ärgem otsigem täna süüdlasi, otsigem lahendusi. Ükski koroonaviirusesse nakatunud tavakodanik, arst, poemüüja, politseinik või päästja ei ole viirust ise teadlikult otsima läinud. Pärast viiruse läbipõdemist on kõik valmis taas oma panuse ühiskonda panustama, kindlasti teevad nad seda ka täna, karantiini ajal kaugtööd tehes. Need inimesed ei ole muutunud haigust põdedes kellekski teiseks. Nad on endiselt meie lähedased, kolleegid, meie eesliin.

Saaremaa paistab selles kriisis kindlasti silma numbrite poolest. Samas oleme ühiselt tõsist tööd teinud ja pingutanud selle nimel, et kriisist võimalikult ruttu ja tervena välja tulla. Hoidkem ja toetagem sel raskel ajal üksteist, andkem endast parim ja olgem valmis ka selleks, kui asjad halvemaks pööravad. Kummardus kõigile neile, kes meid aidanud on! Püsige terved!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles