Karl Pajussaar: Seisame Saaremaa eest!

Saarte Hääl
Copy
Karl Pajussaar
Karl Pajussaar Foto: Erakogu

“Saabuv suvi on kriitiline. Kui minu sõnadel on üldse mingit mõju, siis kaaluge saabuval suvel Saaremaa külastamist. Kasvõi ainult toetuse näitamiseks,” kirjutab restoran Polpo peakokk Karl Pajussaar.

See on selge, et terve Eesti turismisektor on juba saanud ja saab veel edasi korraliku löögi. Kriis on võtnud juba esimesed ohvrid restoranide näol, mida enam kunagi külastada ei saa.

Kui aga on kedagi, kes saab teistega võrreldes rohkem kahju, siis on see kindlasti Saaremaa. Nagu toodi välja ka Saaremaa turismisektori avalikus pöördumises, siis rääkimata praegusest rahvusvahelisest liikumispiirangust on Saaremaale tekkinud mainekahju samaväärse mõjuga kui kehtestatud eriolukord. Toon siinkohal välja põhjused, miks me peaksime Saaremaa eest seisma.

Miks Saaremaa oluline on

Seda just toidumaailma vaatepunktist.

Mäletan veel seda hetke, kui kunagi otsustasin kokateekonna ette võtta. Nagu igaüks, kes soovib midagi tõsiselt võtta, mõistsin: mul tuleb leida see koht, kus tehakse midagi kõige paremini. Kõige kõrgema tasemega koht, kõige-kõigem. 

“Elamusi pakkuvad inimesed väärivad head teenistust. Väärivad seda, et nende töökohad säilivad. Alustagem päästemissiooni Saaremaal. Saaremaa vajab lähiajal hädasti külalisi.” 

Natukene uurimistööd tehes sain selgeks: selleks, et Eestis kokanduses karjääri teha, tuleb kõigepealt minna Kuressaare ametikooli koka erialale.

Sest see hulk tippkokkasid, kes sellest koolist tulnud on, on ebaproportsionaalselt suur. See arv peakokkasid/vanemkokkasid Eestis, kes veavad kõrgetasemelisi restorane ning on Kuressaare ametikoolis õppinud või olnud selle kooliga seotud, üllataks kõiki.

Sellest tulenevalt on nii Saare maakonna kui ka Kuressaare enda restoranid minu arvates legendaarse hõnguga – kokkade tõttu, kes nendest restoranidest läbi on käinud, kes neid restorane  praegugi juhivad, selle tõttu, kuidas üldse asju aetakse. See kõik on kuidagi kogu Eesti restoraniäri olemusse sisse põimitud. Seda just põhjusel, et kokad õpivad ju teistelt kokkadelt. Samamoodi restoranijuhid. Külalislahkusäri Eestis ongi suures osas üles ehitatud Saaremaa rolli peale, kes on selle äri peamine eestvedaja. Küll mitte rahalises, aga pigem sentimentaalses mõõtmes.

Peale selle leiab Saaremaalt lihtsalt suurepärast toorainet. Need harvad juhud, kui sinna satun, ei suuda ma ära imestada, millist toorainet seal kohalikul tasemel saada on. Suurepärane liha, tugev piimatööstus, kohalik värske köögivili. Rääkimata kalast ja kõigest värskest, mis meri pakub.

Kõikide nende asjade koosmõjul ei ole raske näha, miks üks restoran saarel tegutseda tahaks ja miks rahvas sealseid restorane külastama peaks.

Saaremaa vajab meie kõigi abi

Jällegi – on kindlasti teisigi, kes abi vajavad.

Aga minu süda valutab Saaremaa pärast kõige rohkem. On ju ilmselge, et ega saarele kogemata satu. Sinna tuleb minna. See on eraldi ettevõtmine.

Ma nüüd ei tea, mis sealsetest restoranidest/hotellidest üldse alles jääb ainuüksi liikumispiirangute mõjul. Küll aga seisab siis, kui liikumispiirangud kord läbi saavad, ees hiigelsuur ülesanne veenda inimesi uuesti Saaremaad külastama.

Mul on hea meel olnud näha ühiskondlikku liikumist toetamaks Eesti restorane, hotelle, spaasid jne.

See on üks suur päästemissioon meie oma toitlustuse ja turismisektori ellujäämiseks. Ma ei saaks selle üle rõõmsam olla. Loodetavasti viivad Facebooki postitused, kui lõpuks  paras aeg, ka tegudeni. Rõõmus olen ma juba ainuüksi selle teemaarenduse, tähelepanu ja mõtiskluste üle.

Ma olen kahe käega poolt, et iga Eesti leibkonna järgmine puhkus peaks olema Eestis. Tuleb külastada meie oma restorane, hotelle. Eestist leiab nii palju huvitavaid ja põnevaid elamusi. Neid elamusi pakkuvad inimesed väärivad head teenistust. Väärivad seda, et nende töökohad säilivad.

Minu üleskutse on: alustagem seda päästemissiooni Saaremaal. Saaremaa vajab lähiajal hädasti külalisi.

Mina igatahes ei teagi paremat tunnet kui üks mõnus suvine nädalavahetus Saaremaal. Kõik igapäevased argimured jäävad mere taha kaugele mandrile. Isegi kui mingi probleem tekib, peab see ootama, kuni saarelt tagasi jõuad. See on vabastav tunne, isegi maagiline.

Värske meretuul, mõnusad rannad ja toredad inimesed Üks saarte külalislahkuseäri eelis tulebki kohalike südamlikkusest. Seal on inimesed teistsugused, lahkemad, heatahtlikumad. Sealne elu on kuidagi lihtsam. Ma ütleks, et pisut isegi vahemerelik ellusuhtumine, kus inimesed lihtsalt tunnevad elust rõõmu.

See kõik on hoidmist väärt. Kogu ülejäänud Eesti rahva poolt.

Saabuv suvi on kriitiline. Kui minu sõnadel on üldse mingit mõju, siis kaaluge saabuval suvel Saaremaa külastamist. Kasvõi ainult toetuse näitamiseks.

Ilmus Karl Pajussaare blogis Gastronomist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles