Saaremaal suurenes partide küttimine

Pardijaht. Pilt on illustratiivne. Foto: Henn Soodla

Keskkonnaagentuur avaldas sel nädalal kodulehel möödunud jahihooaja küttimisandmed, kus võrreldes möödunud aastaga suurenes märgatavalt partide küttimine.

Kui 2018/2019 jahihooajal kütiti Saaremaal 1289 parti, siis lõppenud jahihooajal 1744 parti.

Suurulukite küttimistulemused jäid ligilähedaseks eelmisele jahihooajale. Saaremaa jahimehed lasid 348 põtra (-50), 1878 punahirve (-111), 2242 netskitse (+110), 938 metssiga (+163) ja mitte ühtegi hunti. Möödunud aastal jäi Saaremaal püssiraua ette 1 hunt. Kütiti 634 rebast ja 639 kährikut.

Möödunud hooajal kütiti Eestis kokku ligi seitse tuhat kitse enam, kui sellele eelnenud hooajal. Kokku kütiti 2019/2020 jahihooajal 31 032 metskitse, mis on teadaolevalt läbi aegade suurim ühe jahihooaja jooksul kütitud metskitsede arv Eestis.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja rääkis, et metskitse küttimismahtude suurenemine on seotud liigi suure arvukusega ja kuna metskitsede suur arv toob kaasa olulisel määral liiklus- ja metsakahjusid, siis on vaja metskitsede arvukuse edasist tõusu küttimise kaudu oluliselt piirata.

Eesti metsade suurimaid loomi, põtru, kütiti möödunud jahihooajal 6304 isendit, mida on märksa vähem kui eelneval kolmel aastal, mil kütitud põtrade arv küündis üle seitsme tuhande isendi. „Kuna põdra arvukus on viimased paar-kolm aastat olnud mõõdukas languses, siis tõenäoliselt langevad põdra küttimismahud järgnevatel aastatel veelgi,“ selgitas Veeroja.

Lumikatte puudumine mõjutas teatud määral ka metssigade küttimist. Möödunud jahihooajal kütiti riigis kokku 4820 metssiga ehk 59 isendit enam kui eelnenud jahihooajal. Vaatlusandmed näitavad selgelt, et metssea arvukus on taas tõusuteel ja lumikatte olemasolul võinuks kütitud metssigade arv jahihooaja lõpuks olla kerkinud märksa kõrgemale.

Kuna sigade Aafrika katku põdevaid metssigu ei ole Eestis juba enam kui aasta jooksul leitud ning nende küttimine on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum, võib metssea arvukus kiiresti suurenema hakata, märkis Veeroja.

2019/2020. aasta soe ja lumevaene talv oli mitmete jahiulukiliikide küttimiseks väga ebasoodne. Nii jäi küttimistulemus tagasihoidlikuks nii huntide kui mitme kärplase liigi puhul.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 85 839 jahiulukit, kellest 65 317 olid 19 erineva imetaja- ja 20 522 32 erineva linnuliigi esindajad.