Abipalve lukus saarelt: käibed kukuvad ja tulevik on tume

HOIAB KOHAL HINGE SEES: Hafeni resto kokad Sass Pääsk ja Mikko Laaster täidavad külastajate soove praegu reedeti ja laupäeviti neile toitu kohapealt kaasa müües.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Visit Saaremaa pöördus kohalike turismiettevõtete ja toitlustajate nimel vabariigi valitsuse poole, tuues välja, et range isolatsiooni pikenemise korral maikuusse on hädavajalik täiendavate abimeetmete väljatöötamine.

Eveli Jürisson.

FOTO: Erakogu

Visit Saaremaa tegevjuht Eveli Jürisson rääkis, et saared on võrreldes Mandri-Eestiga keerulisemas olukorras, sest oleme suletud ka siseturistile. “Saared suleti 14. märtsil riikliku kriisikomisjoni otsusega ette teatamata ja päevapealt,” tõdes Jürisson.

“Ootamatu ja täielik isolatsioon ei võimaldanud ettevõtjatel töötada välja kriisiplaani, kuidas kommunikeerida tekkinud olukorda oma klientidele.” Nii peatus teenuste osutamine täielikult ja kliendid tühistasid broneeringud eelseisvaks turismihooajaks. 

Esmane ja kõige kriitilisem abi oleks tema sõnul ettevõtjatele rahaline abi, mis aitab töötajaid  palgal hoida ning  taristute eest hoolitseda. 

“Otsust selle abi kohta oleks vaja võimalikult kiiresti,” nentis Jürisson. “Täna näeme, kuidas teistes piirkondades piiranguid vähendatakse, kuid Saare maakond on selles nimekirjas üks viimaseid.” Teadmatus tuleviku osas ei võimalda aga teha plaane ja tekitab mõtteid, kas ettevõtlusega üldse jätkata.

Kriis võib venida aastapikkuseks

Suvehooaja tasalülitamine ei anna turismifirmadele, majutusasutustele, toitlustusasutustele, väiksematele teenindusasutustele ega poodidele võimalust eesolev talv üle elada. Nõnda muutub kriisi mõõde ühest-kahest kuust vähemalt 12 kuu pikkuseks.

GOSPA tegevjuht Piret Trei.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Olukord on ülikeeruline,” tõdes GOSPA hotelli tegevjuht Piret Trei. GOSPA on suletud märtsi keskpaigast ning hotelli osalist avamist restorani näol ei pea nad otstarbekaks. 

“Eelkõige loodame, et liikumis- ja ettevõtluspiiranguid leevendatakse Saaremaal ja Muhu saarel samas ajaplaanis kui Mandri-Eestis,” ütles Trei, kelle sõnul on ettevõtja jaoks oluline, et tavapärane majandustegevus saaks mingiski mahus taastuda.

“Praegu on prioriteet säilitada oma inimestele töökohad ja seda saame teha vaid riigipoolse toetusega, seetõttu loodame, et vabariigi valitsus pikendab töötukassa palgatoetuse meedet.”

Samuti ollakse Trei sõnul jätkuvalt EAS-i turimiettevõtetele suunatud otsetoetuse saamise tingimuste ootel, mille kohta siiani info puudub.

Marjana Tõnisson

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare sadamas Hafeni restot pidava Marjana Tõnissoni sõnul on olukord nukker. “Seda nii finantsiliselt kui ka emotsionaalselt, sest kogu tiim on resto Hafenisse panustanud tohutu pühendumusega,” märkis Tõnisson, kelle sõnul on atmosfäär ja teeninduskvaliteet osa nende olemusest, mida nad praegu külalistele pakkuda ei saa.

Hafeni jaoks teeb olukorra nukraks asjaolu, et just oldi seljatamas talviseid raskusi ning oodati pikisilmi suve, kui külastajad liiguvad rohkem ja naudivad väljas einestamist. Restorani jaoks tähendanuks see “rasva kogumist” talveperioodi ületamiseks. “Koroonaviirusest tulenev kriis on meid väga palju mõjutanud, esiteks juba sellega, et kogu tiim oli karantiinis kaks nädalat, ikka selleks, et hoida töötajaid ja külastajaid.” Sel ajal seisis restoranitöö täielikult. Ent aspekte, kuidas viirus Hafenit on mõjutanud, on veelgi, kinnitas Tõnisson.

Saarlaste drastiline käibelangus

Ettevõtte käive on langenud drastiliselt – rohkem kui 85%. Kui kriisiolukord pikeneb, siis juunis ja juulis on käibelangus juba enam kui 90%. Käibenumbreid mõjutavad nii seatud piirangud restoranidele ehk toitu võib müüa üksnes kaasa, kui ka külastajate endi elukorralduse muudatused. “Aga kõige sellega käivad kaasas kulud – oleme pidanud suures mahus maha kandma värsket toorainet ja valmistooteid, mille taga on samuti tehtud töötunnid,” rääkis Tõnisson. Jookidel-söökidel on aga kukkumas realiseerimise tähtajad.  

“Seega kui saame uksed taas avada, siis tähendab see, et peame soetama suures osas uue laoseisu, mis on märkimisväärne kulu.”

Kõigele lisaks veel elektrikulud, töötajate kindlustused, vara kindlustamine, valveteenused, tööjõukulud, maksud jmt. Rääkimata isikukaitsevahenditest, mida söögikoht samuti vajab. Tõnisson on tänulik jahisadama rendiandjale Saaremaa Merispordi Seltsile, kes vabastas neid mõneks ajaks rendimaksmisest. Et veidigi ellu jääda, pakub Hafen, nagu paljud teisedki, toidu kaasaostmise teenust. Ka nõnda tiksub miinust, kuid nii õnneks siiski vähem, kui lihtsalt oodates.

“Aga kui suve ei tule ning olukord normaliseerub suures ulatuses järgmise aasta suveks, siis ilma riigipoolse toetuseta meie ettevõtmine jätkusuutulik ei ole,” tunnistas Marjana Tõnisson. “Kindlasti peaks jätkuma rakendatud palgatoetuse süsteem, samuti tuleks leevendada maksukoormust ning kergendust annaks ka käibepõhine rahasüst.”

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles