"Minu põhjendatud ootus on oma raha II sambast kätte saada. Või kaalub minu ootus üles nende ootuse, kes minu raha endale tahavad?" kirjutab onu Heino maalt ehk saarlane Heino Vipp.
Minu II pensionisammas – poolest rahast pühi suu puhtaks (7)
II pensionisamba ümber on nii palju lokku löödud, et polekski nagu enam midagi lisada. Räägitud on nii poolt- kui ka vastuargumentidest. Riigikogus, kui seadusemuudatus vastu võeti, oli sõnavõtte palju – põhiliselt küll ühtede ja samade riigivalitsejate poolt.
Asjast huvitatud isikuna jälgisin debatti riigikogus algusest lõpuni. II pensionisamba reformijad jäid enesele kindlaks, ei mõjunud neile opositsiooniparteidesse kuuluvad mõnitajad, kes vaidlesid kõiges, milles vaielda andis. Kõnepulti tuli endisi pillimehi, sportlasi, ekspankureid, narre.
Raha põles ereda leegiga
Eesti Panga endise asepresidendi kuulutus "40 aastat kogumist ja 160 000 eurot II sambas" hakkas elama oma elu. Parteikontoris ettekirjutatut taoti nii, nagu sepp taob rauda. Ekspankuri kuulutus (ei tea, kes talle seda ilmutas) on vähemalt neljakordne vale. Keegi ei küsinud ega tahtnud ka teada, mismoodi ja kuidas on kulgenud raha kogumine II sambasse algusest kuni tänaseni.
Kui räägitakse II samba just pikaajalisest kasust, siis 18 aastat on verstapost, mille põhjal teha analüüs. Käis ainult arvamine, kui palju pensionär II sambast raha hakkab saama ning leiti, et ilma II sambasse kogumiseta surevad pensionärid nälga. Nemad, see tähendab noored, peavad hakkama meid ehk pensionäre ülal pidama.
Olen saanud 63,9 aastat vanaks. Mul on õigus vanaduspensionile ja siis paljukiidetud II samba väljamaksetele, mida olen kogunud 18 aastat. Olen teeninud enam-vähem 1,5-kordset Eesti keskmist palka, piisavalt hästi Saaremaa kohta.
Liitusin II sambaga 2002. aastal vabatahtlikult-sunniviisiliselt, nagu riigiametis asi käib. Jälgisin raha kogumist II sambas väga täpselt: esimesed üheksa aastat põles see ereda leegiga. Vahetasin pensionifondi, mu raha põles ka seal. Tootlus läks järsult mäkke, kui hakati rääkima pensionireformist.
"Lihtne rehkendus näitas, et kogutust pool makstakse mulle välja, ülejäänud poolest tuleb aga suu puhtaks pühkida."
Täpne arvestus andis 18 aasta tootluseks 0,3%. Kui võtame arvesse inflatsiooni, siis andsin oma raha pankadele kasutada põletamiseks. Ma ei hakka seda pankadele ette heitma – neile anti see võimalus. Ette heidan ma seda aga II samba väljamõtlejatele. Kui oli näha, et asi nihu läheb, tulnuks selline Eesti rahva petmine lõpetada. Ja veel üks moment: meile selgitati, et 4% sotsiaalmaksust lisab riik. Mitte seda, et see raha tuleb mu oma I pensionisambast.
Ja nüüd kõige põhiseaduslikum osa selles protsessis. Selleks, et II pensionisamba raha kätte saada, tuleb sõlmida leping ühe kindlustusfirmaga. Kui sambasse on kogunenud alla 10 000 euro, saab raha välja võtta ühekordse väljamaksena. Minul on aga kogutud tunduvalt rohkem.
36 lisaeurot peletab nälja?
See, mismoodi mina oma raha kätte saaksin, on juba täielik röövimine. Kõige sobivam pakkumine tehti kümne aasta peale ja see summa oli 20% suurem kui viimane pensionitõus. See raha tuleks siis igakuiselt lisaks põhipensionile 10 aastat. Lihtne rehkendus näitas, et kogutust pool makstakse mulle välja, ülejäänud poolest tuleb aga suu puhtaks pühkida.
Naabri-Maalil jõudis ka pensioniiga kätte. On teeninud Eesti keskmist palka ja saab nüüd iga kuu 36 eurot lisaks. Selline on reaalsus, Kanaaridele selle raha eest ei sõida. Järeldus – meile on kogu aeg valetatud ja valetatakse edasi.
Minu küsimused on järgmised – alates Eesti Vabariigi presidendist: miks on meile selline süsteem peale sunnitud? Kas pärast 18 aastat kogumist saadav 36 lisaeurot kuus peletab nälja? Pärast 40 aastat kogumist suureneb igakuine väljamakstav summa 70 euroni. Kas see on siis põhiseadusega kooskõlas?
Ekspankuri käest küsida ei maksa, tema arvutamisoskus on olematu. Mida räägivad pankurid ja teised juba nimetatud sõnavõtjad (kes end analüütikuteks nimetavad) tulevikust, aastani 2050?
Ei osata analüüsida seda, mis on viimase 20 aastaga toimunud, isegi mitte tagantjärele.
See on minu reaalsus pensioniikka jõudmisel. Ei pea olema analüütik, mõistmaks: niisugune ongi enamiku Eesti inimeste jaoks reaalsus. Palun jumalat, et praegune valitsus kestaks. Ja riigikohus teeks otsuse, mis oleks kooskõlas põhiseadusega. Ja Helir-Valdor Seederile tugevat tervist!
Palju räägitakse põhjendatud ootusest. Minu põhjendatud ootus on oma raha II sambast kätte saada. Või kaalub minu ootus üles nende ootuse, kes minu raha endale tahavad?