Märt Kõlli: kõik peavad vaatama peeglisse

Tõnis Kipper
Copy
Märt Kõlli
Märt Kõlli Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kõik peavad vaatama peeglisse, sammu tagasi astuma ja nii oleks võimalik ka see asi ilusti lahendada," ütleb Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli haiglas puhkenud vastuolude kohta. 

Kas 24 arsti allkirjaga pöördumine tuli täieliku ootamatusena või oli mingeid märke õhus ka varem? 

Need kaks kuud on olnud organisatsioonikäitumise mõttes ikka täiesti erakorralised, millele ka sõnaühend "erakorraline olukord" viitab. 

Kindlasti oli juhatus sel ajal keskendunud ainult kõige pakilisemate probleemide lahendamisele ja tähelepanu läks eelkõige sinna, kus meile tundus, et seda kõige rohkem esialgu vaja on. 

Ja peame möönma, et organisatsioon kui tervik ja kollektiiv kui tervik on saanud vähem tähelepanu.

Suhtlemise teemad üleüldisemalt, kriisi kontekstis või ka laiemalt – eks see kindlasti on koht, kus on üht-teist võimalik arendada ja teha.

Aga sellist, ütleme, vormi me ei osanud oodata. Kindlasti on mõistetamatu mõningane meie töötajate arusaamatus või küsimärkide panemine.

Et ühe asutuse ühe organisatsiooni inimesed võivad asjast aru saada üsna erineval moel, on see mõistetav?

See on vägagi mõistetav. Meil on ju 400 inimest hingekirjas, selge see, et arvamuste paljusus on olemas. 

Täna on ju seis, kus meil maja on pooleks, ühel pool väga tõsine nakkushaigetega tegelemine. Teine pool ootab järgmist nädalat, et tasapisi plaaniline ravi avaneks. Probleemide eskaleerumine on eelkõige sellega seotud.

Aga et pöördumine tuli just nüüd – kas see ajastus oligi niimoodi valitud või pelgalt kokkusattumus? 

Täna meil on ju väga palju muid probleeme. Alustades kasvõi sellest, et meil on keeruline finantseerimisolukord. Haigekassa on väga vastutulelik igatpidi, aga on üks suur väljakutse ennast kuidagi rahaliselt paika saada. Et minna edasi ja võimaldada patsiendile väga head ravi. 

Minu seisukohast on lahendusele orienteeritud diskussioon kindlasti see, mis toob alati tulemuse. 

Seega jah – eriolukord tuleks kõigepealt mööda lasta ja siis võiksime hakata vaatama detailselt, et kus keegi vigu on teinud. 

See on olnud unikaalne olukord organisatsiooni jaoks. 

Teisalt – Kuressaare haigla kõikvõimalikud toetusaktsioonid, telefoniliinide avamine, ettevõtjate ja kodanike materiaalsed toetused, nüüd toetusavaldus doktor Laane osas – kõik need on olnud isealgatuslikud. 

Meie ei ole käinud kuskil nurumas ei raha ega toetust ükskõik mis moel. 

See näitab, et inimestele nii Saaremaal kui ka mandril ja lausa Poolas on meie olukord läinud korda. On märgatud, et asi on tõsine ühe väikse saare jaoks, kus on 30 000 inimest. 

Haigla peab olema ka valmis selleks, et tuleb teine laine. 

Jah, peame olema absoluutselt valmis, esimene kogemus näitas, et viirus oli ülimalt kerge tulema. 

Eks me väga loodame, et teist lainet ei tule mitte kunagi, aga kahjuks ei saa kätt ette panna. 

Tegelikult on meie haigla äärmiselt keerulisest olukorrast suutnud välja tulla suhteliselt hästi.

Realistlikum pessimistlik prognoos oli ju 1000 hospitaliseeritut Saaremaal, hullemast ei räägigi. Sellest on realiseerunud üle 200 patsiendi, neist lõpupoole märgatav osa selliseid, kelle test ei osutunud positiivseks. 

Kindlasti oli prognoos karmim kui reaalelu.

Olgu nüüd nõukogu otsus selles konfliktis milline tahes, organisatsioon on saanud haiget, inimesed on saanud haiget nii ühelt kui ka teiselt poolt.

Me oleme haiget saanud ka vaatamata sellele täna esil olevale pöördumisele. Kõige olulisem on ikkagi mõistliku emotsionaalsusega rahulik diskussioon, mis võiks olla orienteeritud lahendusele.

Vähemalt mina saan öelda, et püüan kõigi osapooltega ilusti rahulikult rääkida. Kõik peavad vaatama peeglisse, sammu tagasi astuma ja nii oleks võimalik ka see asi ilusti lahendada.

Kiirabi töötajad: arstide pöördumine on alusetu

Leiame, et arstide pöördumine dr Laane ebapädevuse kohta eriolukorras on alusetu, pigem järjekordne katse kasutada haigla töö segi paisanud hetke omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks. 

Me ei saa kommenteerida tööd, mis puudutab haigete ravi ja arstide töökorraldust. Võimalik, et seal on puudujääke, kuid arvestades, et tegemist on olnud eriolukorraga, kus tavareeglid ei kehti, eeldaks pigem kollegiaalsust ja arutelusid kui süüdistusi. 

Dr Laane vastase pöördumisega on nõus enamus Kuressaare haigla arstidest, kuigi mitmed neist olid kõige keerulisema aja, algusnädalatel, haiguslehel, karantiinis, tööl välismaal või plaanilise töö puudumise tõttu kodus reservis. Nende arstide otsus ei saa olla oma poolt kogetu baasil. 

On veel erapooletuks jäävad arstid ja külalisarstid, kes olid tööle tulnud haiglasse ainult COVID-haigetega tegelemiseks ja töötasid samadel tingimustel oma maja personaliga. Nemad on läinud tagasi mandrile tänutundega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles