"Autoga mööda Lossi tänavat sõitjale kipuvad teed ületavad inimesed olema segavad takistused ja ärid lihtsalt hooned, millel on dekoreeritud vaateaknad," kirjutab Koit Voojärv, Saaremaa vallavolikogu liige.
Võtkem aega jalutuskäiguks südalinnas
Usun, et vaid mina ei tunneta, et hommikust saab õhtu kiiremini, kui sooviks. Mõttes annan endale lubaduse, et õhtul koju jõudes teen toimingud, mida olen korduvalt edasi lükanud ja mis ikka tegemata on jäänud. Tahaks rattaga sõitma minna, endale aega leida – kahjuks aega napib.
Kummaline, et tuttav, kes paar aastat tagasi pensionile jäi, tunnistab sama – päevad on liiga lühikesed, et pargipingile istuma jääda.
Kõik meie ümber tahab suurel hulgal tähelepanu, tööandja või äripartneri aeg on tihti väärtuslikum kui aeg, mida iseendale oleme valmis võtma. Me ei saa muuta kellegi teise elutempot, aga isikliku elu muudatused on väärt ettevõtmised. Me saame ja peaksime rohkem võtma aega oma pere jaoks, pikemateks jalutuskäikudeks, vaikuse hetkedeks, hinnates seda, mis meil on, ja seda väärtustades.
Kuressaare kesklinnast on vaatamata ehitusaegsele kriitikale saanud ilus koht. President Kersti Kaljulaidki astus Kuressaare kesklinnas peatudes esmalt purskkaevu veest märjale kivisillutisele ja tegi kohustusliku pildi sillerdava vee taustal. Kena!
Jah, on ka kitsaskohti – ühetasapinnaline kesklinn loob olukordi, kus auto võib jalakäijale liiga lähedale sattuda, või see, et kesklinnas ei ole kunagi võimalik parkimiskohta saada, kuid sellest soovist olen juba ammu loobunud ning enam see tuska ei tekita.
Millest ma aga loobunud ei ole – soovist näha Kuressaare keskväljakul vabaõhuüritusi, tänavamuusikuid, tšillivaid noori, helkurvestidega lasteaialapsi, saarlasi ja turiste, kellel on aega, et peatuda ühe või teise butiigi juures ja astuda uudistades üle ukseläve.
Autoga mööda Lossi tänavat sõitjale kipuvad teed ületavad inimesed olema segavad takistused ja ärid lihtsalt hooned, millel on dekoreeritud vaateaknad.