Rihvkide firma sattus tööd otsides ränka kadalippu

TÕNIS RIHVK hakkab peagi asutama nn rahvakapitali ettevõtet, kuhu kutsub osanikuks inimesi ja ettevõtteid, kes sooviksid panustada merendusettevõttesse, mille üks tegevusharu on reisijate ja kaupade vedu Eesti rannikuvetes: "Saarte inimesed võiksid ju kõik omada osalust sellises ettevõtmises!"

FOTO: Alar Truu

Kas Tõnis Rihvki ja tema poegade perefirmal on lootust pääseda saarte vaheliste laevaliinide hankele või ootab ees kohtuvaidlus, sõltub riigisadamate omanikust Saarte Liinidest. 

Maanteeamet ootab liinidele Kihnu–Munalaid, Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ja Rohuküla–Sviby operaatori leidmiseks hinnapakkumisi 1. juuniks. Rihvkide jaoks osutus hankele pääs Kolgata teeks.

Mika Männik: "Ka suurtele ettevõtetele pakuti, kes Eestis opereerivad, aga nad ei olnud huvitatud."

FOTO: Erakogu

Algas kõik sellest, et maanteeamet valis operaatori leidmiseks hankevormi "riigihankeväline otselepingu sõlmimise menetlus". Ameti ühistranspordi osakonna juhtivekspert Mika Männik selgitab, et ettepanek osalemiseks esitati kõikidele ettevõtetele, kes on võimelised ja huvitatud seda teenust osutama. "Ka suurtele ettevõtetele pakuti, kes Eestis opereerivad, aga nad ei olnud huvitatud," ütleb Männik.

Valitud adressaadid

Tõnis Rihvk ütleb, et pakkumisi ei saadetud sugugi kõigile, vaid Tallinkile, TS Laevadele ja Kihnu Veeteedele.

Laevandushiid Tallink ilmselgelt ei ole huvitatud, TS Laevad osaleb, kui riik käsib. Jäi üle Rein Kilgi kontrolli all olev Kihnu Veeteed, kelle meeskonnad praegu Hiiumaa ja Saaremaa vahet, Vormsile, Ruhnu ja Kihnu, kuid ka Aegnale ja Piirissaarele sõidavad.

"Kui hange sellisel kujul – kõik liinid koos – läbi läheb, ei ole viis aastat kellelgi teisel liinidele asja," räägib Rihvk. "Enam pole peale olemasolevate operaatorite ettevõtet, kellel oleksid vajalikud referentsid."

Rihvk sai hankest teada 5. märtsi Pärnu Postimehe uudisloost "Kihnlasi nörritab maanteeameti suhtumine". Pärnakad kirjutasid, et maanteeamet saatis 28. veebruaril võimalikele vedajatele konkursidokumendid ja määras hinnapakkumiste esitamise tähtajaks seni kõneks olnud 1. mai asemel 1. aprilli. 

Koroonakriisi ajal pikendati seda siiski kahe kuu võrra. 

Tõnis Rihvkile, kes töötas märtsis palgatöölisena Vjatšeslav Leedo ettevõttes Tuule Liinid, maanteeamet pakkumist ei saatnud.

Ta sai maanteeametist teada, et see ei ole riigihange ja maanteeamet valib ise, millised on tingimused ja keda osalema kutsub. Veel kuulis Rihvk telefonist, et Tuule Liinid on liiga väike ettevõte ja sadama kinnitust niikuinii ei saa. Viidati eelnevatele hangetele, kus Tuule Liinide pakkumised tagasi lükati, sest Saarte Liinid ei andnud kinnitust sadamate kasutamise kohta. Rihvki sõnul olid tema pakkumised seejuures sedavõrd paremad, et võimaldanuks riigil hoida kokku kuni 1,8 miljonit eurot dotatsiooniraha.  

Ühe konksu asemel mitu 

11. märtsil sai Tõnis Rihvk ühistranspordiosakonna juhatajalt Kirke Williamsonilt kirja, milles märgiti muu hulgas, et samal hommikul saadeti hinnaettepanekute esitamise dokumendid ka Tuule Liinidele. Esimene takistus oli ületatud. 

Kuid maanteeamet nõuab, et pakkuja peab saama sadama omanikelt kinnituse "otselepingu perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta".

"Et maanteeametil oleks kindlus tellitava teenuse tõrgeteta toimimises," põhjendab Mika Männik. "Ilma sadamateenusteta ei saa avalik liinivedu parvlaevadega toimuda." 

Rihvki sõnul küsis Saarte Liinid tagastamatut garantiid poole aasta sadamamaksude ulatuses ehk ligi 600 000 eurot.

Tõnis Rihvk teab, et põhjuseks on varem väinaliiklust korraldanud ja praegu pankrotimenetlust läbiva Saaremaa Laevakompanii ning Saarte Liinide pooleliolevad kohtuvaidlused sadamatasude üle. 

Rihvk ja Tuule Liinide senine omanik Vjatšeslav Leedo nägid, et hankel osalemiseks peab Rihvk alustama puhtalt lehelt. 20. aprillil sõlmisid nad lepingu, millega Tuule Liinid OÜ omanikuks sai Rihvkide firma T.R. Merendus OÜ. Leedol firmaga seost ei ole. 

Mika Männik ütleb, et vaidlused kinnituste üle saavad olla üksnes sadamavaldaja ja hinnaettepaneku esitaja vahel. 

"Meile teadaolevalt kohaldab sadamate haldaja kõikidele hinnaettepaneku esitajatele garantiinõuet võrdsetel tingimustel. Seega ei tohiks ükski hinnaettepaneku esitaja olla ei eelisseisundis ega ka vastupidi," sõnas maanteeameti esindaja Männik.

Villu Vatsfeld: "Kui Tuule Liinid jätab meile sadamatasud maksmata, siis maksab need ära garantii väljastanud pank."

FOTO: Gunnar Siiner / Saarte Hääl

Saarte Liinide juht Villu Vatsfeld selgitas, et Tuule Liinid on varem sel teemal vaielnud ja alati on jõutud järeldusele, et sadamate pidajal on õigus oma riskide maandamiseks lisatagatisi nõuda.

Tõnis Rihvk arvab, et TS Laevad ja Kihnu Veeteed on tingimusteta kinnituse Saarte Liinidelt juba varem saanud, kuna pakkumuse esitamise esimene tähtaeg oli 1. aprill. 

"Kuidas Saarte Liinid neid kinnitusi nüüd tagasi plaanib võtta, ei oska öelda," sõnab ta. "Kui üldse saab." 

Garantiinõue kõigile

Villu Vatsfeldi sõnul kohaldab AS Saarte Liinid seoses ebakindla majandusolukorraga garantiinõuet samadel tingimustel kõikidele vedajatele. Rihvk ütleb, et sadamavaldaja nõustus kohaldama võrdseid tingimusi alles siis, kui jõudis kohale tõsiasi, et pakkujaid ebavõrdselt koheldes võib sooritada konkurentsikuriteo. 

Kui Rihvk ütleb, et alustas koos kolme pojaga ettevõttega puhtalt lehelt, siis Saarte Liinide juht meenutab minevikku: "Eestis on võimalik asutada lugematul hulgal äriühinguid, kuid see ei tee neid veel sõltumatuks ja iseseisvaks." 

Ta lisas, et Tuule Liinid on endiselt Vjatšeslav Leedo mõju all, kuna väidetav omanikuvahetus toimus sisuliselt ilma rahata ja Tõnis Rihvk võttis endale kohustuse osta Tuule Liinid välja tuleviku tulude arvelt. 

"Seega, kui tegemist ei ole näiliku omanikuvahetusega, siis oleks ikkagi tegemist olukorraga, kus Vjatšeslav Leedo säilitas olulise mõju ettevõtte üle," selgitab Vatsfeld.

T.R. Merenduse juhatuse liige Taavi Rihvk kinnitab, et ei tema, isa Tõnis ega vennad ole kellegi käepikendused, vaid tegutsevad enda nimel. Tõnis Rihvk ostis Tuule Liinid OÜ ära turutingimustel, tasudes selle pere varade arvelt. "Oleme sisuliselt pereettevõte ja ühelgi kolmandal isikul (sh hr Leedol) ei ole meie üle Vatsfeldi viidatud "olulist mõju"," räägib Taavi Rihvk.

Mõlemad Rihvkid kinnitavad, et ei soovi alustada kohtuvõitlust. Et hangete tulemusi erineval moel vaidlustatakse, pole uudis kellelegi. Pigem on see reegel ja omast käest teab seda hästi ka maateeamet. Seitse korda on nad pidanud edasi lükkama Kuressaare ja Tallinna vahelise lennuliini hanke lõpptähtaega. 

Palub ajapikendust

Villu Vatsfeld kinnitas, et Saarte Liinid on valmis sõlmima Tuule Liinid OÜ-ga sadamateenuste osutamise lepingud tingimusel, et nad annavad täiendava tagatise pangagarantii näol.

"See tähendab, et kui Tuule Liinid jätab meile sadamatasud maksmata, siis maksab need ära garantii väljastanud pank," ütles ta. Samasuguse garantiikirja peavad Saarte Liinidele tooma kõik edukaks osutunud pakkujad. 

Taavi Rihvk saatis eile maanteeametile kirja, paludes parvlaevaliinide tähtaja edasilükkamist nädala võrra 8. juunini. Just seoses Saarte Liinide viimase hetke nõudmisega, mille kohaselt on Tuule Liinid OÜ-l vaja sadamapoolse kinnituse saamiseks esitada sadamale panga kinnituskiri garantii väljastamise kohta.

Tagasi üles