Saarte vabaks laskmise esimese lainega märkisid paljud inimesed endale lisa-aadressiks mõne koha Saare maakonnas, kuna see andis võimaluse saartele pääseda. Praegu ei anna lisa-aadressi omamine Saaremaal mingit eelist, kuid on riigile ja omavalitsusele kasuks mitmel moel. ERR-i andmetel kaalub siseministeerium siiski reeglite muutmist.
Lisa-aadress on kasulik näiteks seetõttu, et omavalitsus saaks suvilaomanikuga suhelda prügimajanduse teemal või riik oskaks hädas inimese üles leida. Eriolukorras anti lisa-aadressi märkimisel õigus ka saartele sõita. Lisa-aadresse on võimalik märkida mitu ja nende tõele vastavust ei kontrolli keegi. Väidetavalt oli eriolukorra ajal märgitud Saaremaa-elukohana kõikvõimalikke avalikke asutusi ja ka näiteks turismiobjekte. Teoreetiliselt võib ennast elama märkida nii Sääre tuletorni kui ka Kuressaare raekotta. Kusjuures hoone omanik ise ei saagi teada, et keegi ennast sinna kirja pannud on.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas ütles ERR-ile, et tema arvates pettureid palju ei olnud.
"Mulle tundub, et reaalselt kasutasid seda võimalust ikkagi inimesed, kellel seda vaja oli. See oli võimalus, mille läbi nad said näidata oma seost selle saarega. Mina ei usu, et sinna läksid turistid. Ikka oli kas vanaema või suvila seal," vahendas ERR Pungast.
Praegu lisa-aadressi omamine mingit tulu ei anna ning Pungas soovitab mittevajalikud aadressid ära kustutada. Registris võib olla aadresse, kus inimene on ka varem elanud.
Pungas märkis, et siseministeerium kaalub erinevaid variante, kuidas saaks lisa-aadressi kasutada ning vajadusel rakendatakse ka rangemat kontrolli, et igasugu tobedusi ei tehtaks.