ELU Ma armastasin. Alistusin. Pelgasin. Põgenesin

Copy
Artikli foto
Foto: Illustratsioon: Liina Õun

Anne ja Riina loos pole midagi erakordset. Iga naine tahab, et teda hoitakse ja hellitatakse. Ja ka nendes lugudes on peategelaseks Mees, kes pööras oma naisele palju tähelepanu. Hellitas ja hoidis. Rääkis armastusest ja kirjeldas roosilist tulevikku.

Muutus tuli märkamatult. Tähelepanuavaldustest sai maniakaalne kontroll. Hellusest alandus. Helladest sõnadest sõim. Saatjaks pidev hirm.

Anne ja Riina kombel saavad sajad naised Eesti tavalistes kodudes tunda oma meeste vägivalda, alandusi, vägistamist, surmahirmu. Nad klammerduvad elu ja laste külge, lootuses, et kunagi saab õudus otsa. Enamasti asjata. Kord peavad nad mõistma, et õudus ei lõpegi: nad ise peavad välja murdma. Ise lahenduse leidma. Ehk annab nende jutustus tegutsemisjõudu veel mõnele naisele, kes praegu samamoodi vaikselt kannatab.

Tagasi üles