Muutus tuli märkamatult. Tähelepanuavaldustest sai maniakaalne kontroll. Hellusest alandus. Helladest sõnadest sõim. Saatjaks pidev hirm.
Anne ja Riina kombel saavad sajad naised Eesti tavalistes kodudes tunda oma meeste vägivalda, alandusi, vägistamist, surmahirmu. Nad klammerduvad elu ja laste külge, lootuses, et kunagi saab õudus otsa. Enamasti asjata. Kord peavad nad mõistma, et õudus ei lõpegi: nad ise peavad välja murdma. Ise lahenduse leidma. Ehk annab nende jutustus tegutsemisjõudu veel mõnele naisele, kes praegu samamoodi vaikselt kannatab.