Skip to footer
Saada vihje

ELU Ma armastasin. Alistusin. Pelgasin. Põgenesin

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto

Anne ja Riina loos pole midagi erakordset. Iga naine tahab, et teda hoitakse ja hellitatakse. Ja ka nendes lugudes on peategelaseks Mees, kes pööras oma naisele palju tähelepanu. Hellitas ja hoidis. Rääkis armastusest ja kirjeldas roosilist tulevikku.

Muutus tuli märkamatult. Tähelepanuavaldustest sai maniakaalne kontroll. Hellusest alandus. Helladest sõnadest sõim. Saatjaks pidev hirm.

Anne ja Riina kombel saavad sajad naised Eesti tavalistes kodudes tunda oma meeste vägivalda, alandusi, vägistamist, surmahirmu. Nad klammerduvad elu ja laste külge, lootuses, et kunagi saab õudus otsa. Enamasti asjata. Kord peavad nad mõistma, et õudus ei lõpegi: nad ise peavad välja murdma. Ise lahenduse leidma. Ehk annab nende jutustus tegutsemisjõudu veel mõnele naisele, kes praegu samamoodi vaikselt kannatab.

Kommentaarid
Tagasi üles