/nginx/o/2016/05/30/12064790t1hf217.jpg)
"Pelgalt autode minema peletamisest Kuressaare keskväljakult ei piisa, midagi magneetilist tuleb asemele tekitada," kirjutab Olavi Antons – suvesaarlane, kes ülejäänud osa aastast Tenerifel ekskursioonibürood peab.
OLAVI ANTONS ⟩ Kuressaarel võiks oma tilluke La Rambla* olla küll
Ma tahaks tegelikult oma arvamuse taustaks toonitada kahte asjaolu. Esiteks ei arva ma, et mul oleks erilist õigust sellel teemal sõna võtta, sest tegelikult ei mõjuta nii- või naapidine otsus minusuguse maaka elu ju kuigivõrd. Vastandina Kuressaare ettevõtjatele, kes – niipalju kui mina olen aru saanud – on selle idee vastu suhteliselt üksmeelselt.
Jalakäijate paradiisi kuvand
Teiseks pole mul ka kompetentsi ja omal nahal tunnetan ma Kuressaare liiklust selleks liiga vähe, et hinnata, kuidas liikluskorralduse muudatused mõjuvad – kas autod üldse mahuvad kõrvaltänavaid mööda sõitma jne. Peamiselt teebki mind ettevaatlikuks ja paneb kõhklema ettevõtjate vastuseis, nemad jagavad seda matsu ju ilmselt paremini.
Oma kahtlemata piiratud arusaamiste piirides olen ma siiski Kuressaare keskväljakul autode liiklemise piiramise poolt. Mitte aasta läbi ja kogu ööpäevaks – aga 1. juunist 1. septembrini ütleme kella 10-st hommikul 2-ni öösel.
Hommikuti saaks kaubaautod äridele ligi. Ja Kuressaare ei looks sellega mingit pretsedenti, see on maailmas üldlevinud praktika ning jalakäijate alasid tekitatakse veel juurdegi.
Ja kui olla sellises korralduses järjepidev ning mitte teha ühel aastal nii ja teisel prooviks hoopis naa, siis tasapisi kinnistub sellise jalakäijate paradiisi ja tšillimispaiga kuvand. Vähemasti mujal maailmas on see mõjunud kosutavalt ka ettevõtjate käibele ja ma ei näe põhjust, miks Kuressaares peaks teistmoodi minema.
Iga vähegi ilmas ringi luusinud rändaja teab, et kui puhkuse eelarve on napp, ei ole mõtet jalakäijate tänaval kohvikulaua taha vajuda, tuleb edasi minna ning jätta La Rambla, Carnaby Street, Via Dante või Alexanderplatz jõukamaid aegu ootama.
Ohutus – tõsine argument
Tõsi, pelgalt keskväljakult autode minema peletamisest ei piisa, midagi magneetilist tuleb asemele tekitada. Õnneks on saarlases ettevõtlikkust mitme mandriinimese jagu.
Ma mõtlen seda tõsiselt ning see pole mingi veider ja kogemata juhtunud jumala and, vaid üsnagi ilmselt on saarelised olud sellise iseloomuomaduse lihtsalt tekitanud. Kohalik evolutsiooni ilming.
Aga ikkagi – autode-vaba kesklinn ei ole veel iseenesest mingi võit, see on pelgalt eeldus.
“Üks mõtlematu mänguhoos "ühisvööndisse" sööstnud laps pluss üks pea-laiali-turist, kes autoroolis üritab aru saada, kus ta parasjagu on, ja õnnetuseks pole rohkem vajagi.”
Väga tõsine argument on ohutus. Ma mõistan hetkel kehtivat 10 km/h piirangut, aga olen ise kogenud, kui keeruline on sellest kinni pidada. Kuidagi iseenesest tikub 20 km tunnis rauda. Üks mõtlematu mänguhoos "ühisvööndisse" sööstnud laps pluss üks pea-laiali-turist, kes autoroolis üritab aru saada, kus ta parasjagu on, ja õnnetuseks pole rohkem vajagi. Ptui-ptui-ptui!
Kui peaks minema nii, et selline ajutine liiklemispiirang autodele ikkagi kehtestatakse, siis on mul üks soovitus ka – ma hispaanlastest ei räägigi, isegi sakslased ei panusta inimeste tähelepanelikkusele või kellatundmisele, vaid selliste kinni-lahti tänavate tõkestamiseks on sillutisse peidetavad erksavärvilised postid.
Vastavalt võimalustele käsitsi püsti-pikali asendisse fikseeritavad või siis šahtist elektrimootori pininal välja tõusvad.
* La Rambla on ilmakuulus jalakäijate tänav Barcelonas, mida külastab 80–100 miljonit turisti aastas.