Sõrve külastuskeskus tõrjub putkamajandust

MÜÜGIPUNKT paigaldati erakinnistule, kuna vanas kohas ei võimaldanud veeteede amet elektri kasutamist. Foto: Erakogu

Sõrve tuletorni haldaja Andro Roosileht leiab, et Saaremaakera müügikiosk Säärel on rudiment 90ndatel vohanud putkamajandusest ja populaarses turismi sihtkohas tuleks ettevõtlust edendada pigem olemasolevaid hooneid arendades. 

Roosileht pöördus koos Sääre Paargu ja kohviku Söuke esindajatega juba maikuus Saaremaa vallavalitsuse poole ning juhtis tähelepanu, et viimastel aastatel on sääre tipus enamik hooneid korda tehtud, kuid nende taustal torkavad eriliselt silma vanad räämas müügikioskid ja lauad, millest “suvel iga päev mööduvad tuhanded turistid”.

Allakirjutanud märgivad, et on oma hooned rajanud erakinnistutele, koostanud detailplaneeringud, ehitusprojektid, saanud ehitus- ja kasutusload. Valla kinnistul paiknevad kioskid asuvad aga ehituskeeluvööndis ja nende paigaldamisel pole naabritelt nõusolekut või kooskõlastust küsitud. Pöördujad soovisid, et vallavalitsus likvideeriks ebaseaduslikud rajatised.

Roosilehe sõnul pole sellele pöördumisele seni vastust tulnud, küll aga on üks kiosk tõstetud teise koha peale, mis olukorda ju ei muuda. Seetõttu tegi ta uue pöördumise juba Saaremaa vallavolikogu esimehele Tiiu Arole.

Elektrit ei antud

Säärel kioski omandanud ja seal toitlustamist kavandava Saaremaakera juht Veiko Lember ütles, et müügipunkt paigaldati erakinnistule, kuna vanas kohas ei võimaldanud veeteede amet elektri kasutamist. Kiosk alustab tööd niipea, kui vald on vajalikud kooskõlastused andnud.

Hetkel käib Lemberi sõnul projekti koostamine, kuna kiosk on veidi suurem kui 20 ruutmeetrit. Ta lisas, et erakinnistu hooviala, kus kiosk seisab, ei ole ehituskeeluvöönd ja kehtiv detailplaneering võimaldaks sellele kinnistule rajada ka täiendava abihoone. “Aga kiosk ei ole isegi mitte ehitis,” lausus ta.

Kuid just viimasele asjaolule rõhub Roosileht, kelle hinnangul tuleks kunagine populaarne putkamajandus Säärel üldse ära lõpetada ja ettevõtlus lahendada pigem olemasolevaid hooneid kasutusele võttes. “Vald on kunagisest raadioside hoonest projekteerimas mingit asja, mille baasil pidi ka see kauplemise teema ära lahendatama,” lausus ta. “Kauplemisluba peaks olema minu arvates selline, et inimene võtab oma leti, paneb hommikul üles, kaupleb päeva jooksul, siis paneb leti kokku ja läheb minema. Kui vald lahendab nimetatud hoonega selle mingil muul moel, siis on kõik väga hästi. Ega mina ei ole ju ettevõtluse vastu,” rääkis ta.

Roosileht märkis, et Säärel on teisigi rajatisi. “Palun väga, tehke renoveerimisprojekt, taotlus maa sihtotstarbe muutmiseks ja ajage äri nii palju, kui kulub,” lausus ta. 

Tuletorn on rahaauk

Putkamajandus ei sobi Roosilehe arvates Sõrve säärele ka seetõttu, et kohast on saanud omamoodi visiitkaart. “Vaadake kasvõi neid tuhandeid pilte, mis on seal tehtud ja Facebooki või Instagrami üles laetud,” lausus ta.

Koht on Saaremaa mõistes kindlasti atraktiivne. Seda kinnitab kasvõi MTÜ Sõrve Tuletorn möödunud aasta aruanne, mille järgi käis tuletornis 34 088 külastajat ja saadi 123 361 eurot piletitulu.

Atraktiivsus on ka põhjus, miks Saaremaakera Säärele silma heitis. “Väliüritused, kus me suvel käime, jäid sel aastal ära, seepärast otsisime alternatiivi,” selgitas Lember, kelle hinnangul ei ole Roosilehe kriitika pädev. “Tal on kõik EAS-i toetusega tehtud ja ka toetuslepingus on kirjas, et ta ei tohi kõrval ettevõtlust takistada,” lausus Lember.

Vallaarhitekt Mark Grimitliht Säärel suurt probleemi ei näe. Saaremaakera peab tema sõnul mõned dokumendid korda ajama ja tõenäoliselt ka kioskit mõningal määral nihutama, siis saab asi ehituslikus mõttes korda. “Üldiselt on hea meel, et Saaremaa ettevõtted soovivad ettevõtlust arendada Saaremaale oluliste vaatamisväärsuste juures,” lisas ta.