Vald tahab reformida laste tugisüsteemi

POOLDAB ÜHE UKSE MUDELIT: Kallemäe kooli direktori Kaire Kiili sõnul võimaldaks kolme eraldi asutuse üheks koondamine ka olemasolevaid hooneid efektiivsemalt kasutada. Kallemäe kooli filiaal tegutseb Kuressaares Suur-Põllu tänaval.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsus kaalub Kallemäe kooli, laste ja perede tugikeskuse ning Saaremaa Perekodu koondamist üheks asutuseks. 

Kallemäe kooli haridus- ja teadusministeeriumilt uuest õppeaastast üle võttev vallavalitsus saatis ministeeriumile koos kooli halduslepinguga kava Saaremaa arenguliste ja hariduslike erivajadustega ning puuetega laste tugisüsteemi arendamiseks. 

Praegu pakub hariduslike erivajadustega ja puuetega lastele tuge kolm asutust: Saaremaa laste ja perede tugikeskus, Kallemäe kool ja Kuressaare Perekodu.

“Võttes eesmärgiks lapse ja tema pere heaolu, efektiivse töötajate ning ruumide kasutuse ja olemasolevate ning uute teenuste arendamise, siis on selleks kolm võimalust,” leiavad arenduskava koostajad. 

Ühe või mitme ukse mudel?

Esimene ministeeriumile väljapakutud variant on koondada tugikeskus, perekodu ja Kallemäe kool üheks asutuseks. Arenduskava koostajate hinnangul lühendaks “ühe ukse mudel” aega, mis kulub lapsele vajaliku toe saamiseks, ja lihtsustaks protsessi. Samuti saaks nii tervikpildi laste ja perede vajadustest ning kasutada efektiivselt töötajate ja ruumide ressurssi. See mudel võimaldaks haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid lõimitult arendada ning pakutavate teenuste valikut laiendada.

Kallemäe kooli direktori Kaire Kiili sõnul kirjutas selle kolme asutuse üheks koondamise variandi esialgse teksti kokku tema ise kaks aastat tagasi. Hiljem on töörühm seda täiendanud ja lihvinud. 

“Praegune erivajadustega lapsi aitav tugisüsteem on väga killustatud,” tõdes Kiil, kes on juhtinud perekodu eelkäijat Kuressaare väikelastekodu ning kursis ka laste ja perede tugikeskuse loomise ja tööga. 

“Lapsevanematel on üsna keeruline aru saada, kust nad millist abi saavad ning kelle poole mis küsimusega pöörduda,” lausus Kiil. “Kui meil oleks üks asutus, kus kõik erivajadusega lapsed saavad tuge ja abi, oleks vanematel oluliselt lihtsam.” 

Teine vallavalitsuse väljapakutud variant on see, et kõik asutused jäävad küll eraldiseisvaiks, aga nende vahel sõlmitakse koostöökokkulepped. Asutuste töötajate jaoks suuremaid muudatusi küll ei toimuks, samas aga ei muutuks lihtsamaks lapse toeni jõudmise teekond. Endiselt tuleks vanematel pöörduda erinevate asutuste poole, mis tekitaks segadust. 

Kolmas arenduskavas väljapakutud variant on koondada tugikeskus ja Kallemäe kool üheks asutuseks ning lasta Kuressaare Perekodul jätkata eraldiseisvana. Nii säiliks aga segadus asutuste rollide osas, tõdeb vallavalitsus. 

Vallavalitsuse hinnangul on teise või kolmanda variandi valimisel peamiseks takistuseks asjaolu, et laste kiireks ja mugavaks teenusteni jõudmiseks ning spetsialistide töö tulemuslikuks korraldamiseks on tarvis, et kõik kolm asutust omavahel väga head koostööd teeks. “Seda takistab omavaheline konkurents, mis tekib, kui osutatakse sarnaseid või samu teenuseid,” prognoosivad arenduskava koostajad. “Omavahelise konkurentsi kulud peab aga katma vallavalitsus.”

Kui liita, siis kõik üheks asutuseks

Arenduskava koostajad märgivad, et kolmandat varianti ei poolda ka tugikeskus. Asutused leiavad, et kui ühinemist planeerida, siis tuleks ühendada kõik kolm asutust.

“Tundub mõistlikum, kui edasi minnakse esimese ettepanekuga, kuna see täidab seatud eesmärke kõige paremini,” kirjutab vallavalitsus oma arenduskavas.

“Ka minu seisukoht on, et kui liita, siis kõik üheks asutuseks,” ütles Saaremaa laste ja perede tugikeskuse juhataja Aaro Nursi. “Küsimus on liitmise tempos – edasi tasub liikuda rahulikult ning kõik põhjalikult läbi mõelda ja vaielda.”

Tugikeskuse juht Aaro Nursi

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Nursi hinnangul võidaksid asutuste koondamisest erivajadustega laste pered, samuti saaks ühe asutusena ressursse paremini kasutada ja planeerida.    

“Nagu igal asjal, on ka asutuste liitmisel oma plussid ja miinused,” leidis Kuressaare Perekodu juhataja Janne Tamm. Arenduskava ta pikemalt kommenteerida ei soovinud. “See teema on alles nii värske ning vajab põhjalikumalt läbiarutamist,” tähendas Tamm.

Vallavalitsus leiab, et lõplik otsus, kas ühendada kõik kolm asutust või lasta neil jätkata eraldiseisvatena, tuleb langetada hiljemalt tänavu septembris. Kinnitatakse ju sügisel valla eelarvestrateegia.

Tagasi üles