"Koduteenust saavad eakad soovivad, et hooldajal oleks rohkem aega nendega suhelda," kirjutab tänavu Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse osakonna lõpetanud saarlane Jaane Remmel.
Jaane Remmel ⟩ Mida ootavad eakad koduteenuselt? (1)
Prognoosi järgi kahekordistub eakate inimeste osakaal aastaks 2030 ning nende arv aina suureneb. See omakorda tähendab, et nõudlus koduteenuse järele üha kasvab – soovivad ju eakad veeta oma elupäevi just kodus.
Kuressaare Hoolekande hallatav päevakeskus pakub erinevaid eakatele mõeldud sotsiaalteenuseid, sealhulgas koduteenust neile, kelle toimetulek sõltub füüsilisest või vaimsest tervisest.
Kui koduteenuse sisu peab vastama kvaliteedipõhimõtetele, siis teenuse enda kvaliteet on hinnatav eaka heaolust lähtuvalt. Eaka rahulolu või rahulolematus koduteenusega on aga seotud tema hoiakute, kogemuste ja väärtushinnangutega ning seda mõjutavad erinevad tegurid.
Soovisid rohkem abi
Kuna töötan ka ise sotsiaalvaldkonnas, soovisin oma lõputöös hinnata Kuressaare linna eakate rahulolu koduteenusega. Selleks küsitlesin kümmet koduteenuse saajat ja üht teenuse osutajat. Ekspertintervjuus uurisin koduhooldusjuhilt, kuidas koduteenus Kuressaares korraldatud on ja mida annaks teha selle parendamiseks.
Minu küsitletud eksperdi hinnangul on Kuressaare Hoolekande pakutavas koduteenuses kõik vajalikud tegevused olemas. Eakadki, kellega mina vestlesin, on koduteenusega suhteliselt rahul. Nad mõistavad, et koduteenus võimaldab neil elada oma kodus, harjunud ja turvalises keskkonnas. Küll aga leidsid minu küsitletud inimesed, et koduteenuse raames saadavaid tegevusi või toiminguid võiks pisut laiendada.
Oma vajadustest lähtudes soovisid eakad näiteks, et koduteenuste hulka kuuluks jalutamisteenus – kui inimene oma terviseseisundi tõttu ise jalutamas käia ei saa.
"Ta on kiire ja tubli, teeb kiiresti põrandapesu ära ning lahkub," rääkis üks eakas. "Soovin, et hooldaja ka räägiks minuga veidi. Vahel tunnen, et olen talle tüliks."
"Tahaksin käia õues, aga saan liikuda vaid kepi najal," rääkis mulle üks eakas. "Pikka teed käia ei jaksa. Võiks olla abiks keegi, kes aitab jalutada. Jalad ongi sellepärast haiged, ei ma ei ole iga päev liikuda saanud."
Eakad soovisid veel pesupesemist ja koristamist – sealhulgas suurpuhastust – vähemalt kord nädalas; voodipesu vahetamist kaks korda kuus; kardinate vahetamist; sooja toitu nii nädala sees kui ka nädalavahetusel. Samuti selgus vastustest, et tarvis oleks aiahooldamist – et niidetaks muru, lõigataks oksi, hoitaks korras lillepeenraid.
Sotsiaalteenustest sooviti nõustamist kord kuus, võimlemistunde kord nädalas, sotsiaaltransporditeenust, isiklikku abistajat, tugiteenust, füsioteraapiat vastavalt vajadusele.
Vajavad vestluskaaslast
Samuti soovisid eakad, et neil oleks kindlad hooldajad. Paraku jäi minulegi selgusetuks, millal mingeid eakatele mõeldud toiminguid tehakse ja miks neid teevad just erinevad inimesed. Igal eakal võiks ju olla oma kindel koduhooldaja, kes vastutab kliendi poeskäikude või koduse puhtuse eest või tagab tema hügieeni.
Osa üksi elavaid eakaid tunnistas, et nad tunnevad end üksikuna ja sooviksid oma koduhooldajaga rohkem suhelda – vestluskaaslast oleks vaja vähemalt 15 minutiks päevas.
"Hooldaja on viisakas ja heatahtlik, tuleb alati kokkulepitud ajal ning teeb oma tööd hästi," kinnitas üks vastanu. "Tahaksin oma hooldajaga rohkem suhelda, kuid ma saan aru, et tal on kiire ning ei taha teda segada enda asjadega."
Teine iseloomustas oma hooldajat kui väga viisakat ja toredat naisterahvast. "Ta on kiire ja tubli, teeb kiiresti põrandapesu ära ning lahkub," ütles see eakas. "Soovin, et hooldaja ka räägiks minuga veidi. Vahel tunnen, et olen talle tüliks."
Mu intervjuudest selgus, et üldiselt on eakad koduteenusega Kuressaares rahul ja mõistavad, kuidas teenus neile koju kätte jõuab. Paraku ilmnes ka, et eakad siiski ei ole kursis kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenustega ega koduteenuses sisalduvate tegevuste või toimingutega. Seda kitsaskohta on võimalik üsna lihtsalt parandada – neid teenuseid ja tegevusi tuleb eakatele paremini tutvustada.
Oma uurimistöö põhjal andsin Kuressaare Hoolekandele soovitusi teenuse parendamiseks. Mu ettepanek kohalikule omavalitsusele on aga selline: võimaldage eakale vajadusel lisaks sotsiaalteenuseid – isikliku abistaja, psühholoogi ja füsioterapeudi teenust.
Leian, et koduteenuse hetkeolukorra hindamiseks tuleb kasutada individuaalset lähenemist –on ju igal kliendil sellele teenusele omad ootused. Kui klient oma terviseseisundi tõttu teatud tegevusi teha ei saa, siis tuleb need kohaldada tema individuaalset eripära arvestades – et iga eakas saaks kvaliteetset teenust ning oleks oma elu ja toimetulekuga rahul.
Üldistusi koduteenusega rahulolu kohta Kuressaare eakate seas üksnes minu uurimuse põhjal siiski teha ei saa, kuna valim oli liiga väike. Küll aga võiks edaspidi uurida laiemalt Kuressaare linna eakate rahulolu nii koduteenuse kui ka teiste sotsiaalteenustega. Tahavad ju eakadki tunda end täisväärtuslike kodanikena, olla väärikad ja õnnelikud.