Miks nii kallis? Kitsuke parklata üürimaja maksab kaks miljonit

KITSAS 16 KRUNT on vaid 871 ruutmeetrine, sinna projekteeritud maja mahutab neljale korrusele 1000 ruutu.

FOTO: SAAREMAA VALLAVALITSUS / MAANUS MASING / MONTAAŽ LIINA ÕUN

Kuressaarde pargi äärde plaanitav valla üürimaja tekitab küsimusi nii arhitektuurilise sobivuse, parkimiskohtade puudumise kui ka üllatavalt suure ehitusmaksumuse tõttu.

“Miks peab kitsukese krundi peale mahutama tohutu suure mahuga kortermaja, millel pole parkimiskohti ja mille hind ületab kordades sama suure hoone rajamise maksumuse, kui seda ehitaks eraettevõtja,” küsib üks Saaremaa arendaja.

Kitsas 16 krunt on vaid 871 ruutmeetrine, sinna projekteeritud maja mahutab neljale korrusele 1000 ruutu: panipaigad, joogaruum, hobiruumid ja saun soklikorrusel, seitse korterit esimesel, seitse teisel ja neli katusekorrusel.

Ükski eraettevõtja sellise eelarvega maja ehitamist endale lubada ei saa, sest nii kalleid kortereid ei ostetaks. Kitsas 16 maja 1-3-toalised korterid on suurusega 20-60 m2 ja kokku on kortereid 540 ruutmeetril. Arvestades, et maja ehituse eelarve on orienteeruvalt 1 905 600 eurot (koos käibemaksuga), teeb see elamispinna ühe ruutmeetri ehitusmaksumuseks koguni 3700 eurot.

Mitu korda kallim

Kuressaares eraettevõtmistena rajatud uutes kortermajades on ühe ruutmeetri müügihind ca 1300–1700 eurot, millesse on juba arvestatud ehitusmaksumus, ehitaja kasum ja maakleri vahendustasu. 

Kitsas 16 maja kõige pisema korteri ehitusmaksumuseks tuleb umbes 74 000 eurot, kolmandal korrusel asuval 56,6 ruutmeetrisel kolmetoalisel aga lausa ligi 210 000 eurot. Kui suur peaks olema nende müügihind? 

“Tegemist ei saa olema müügiks ehitatava hoonega ning seetõttu ei saa neid võrrelda keskmise kortermajaga,” ütleb üürimaja arendava OÜ Kitsas 16 Kodu juhatuse liige Oliver Akenpärg

Tema sõnul ei ole Kitsas 16 tavapärane üürimaja, vaid tegemist on arhitektuurselt keerukama lahendusega, et sobituda ümbritsevasse keskkonda. Üürimaja energiamärgis saab olema A-klass, lisaks planeeritakse rajada kogu hoone automaatika ja erilahendused hoone paremaks haldamiseks. Oliver Akenpärg ütleb, et ehitada soovitakse väga madalate kommunaalkuludega, vähest hooldust vajavat ning kauakestvat hoonet. “Kõik eelnev teeb hoone kallimaks, kuid samas paremaks,” sõnas ta. 

Parkimine 600 meetrit eemal

Uute korterite müügil pole väheoluline, et arendajatel on juurde anda või eraldi müüa parkimiskoht maja hoovis. Eluhoone juurde korterite arvule vastavate parklakohtade rajamist on arendajatelt Kuressaares alati nõutud. 

Kitsas 16 osanikuna on Saaremaa vallavalitsus aga avalikult deklareerinud, et üürimaja parkimiskohad tehakse hoopis 600 meetri kaugusele Veski tänav 10 juurde. “Mind vaadataks kui lollakat, kui müüksin korterit perspektiiviga, et auto saab parkida poole kilomeetri kaugusele,” ütleb Saarte Häälele üks Saaremaa kinnisvaraarendaja. 

Tema hinnangul võiks vallavalitsus sama raha eest ehitada sootuks suurema ja parkimiskohtadega üürimaja, lihtsalt kuskile mujale. 

UHKE JA KALLIS MAJA: Tegemist on pika investeeringuga ja tasuvusaeg jääb 15–20 aasta vahele.

FOTO: Saaremaa vallavalitsus

Tulevane üürimaja Kuressaares.

FOTO: Saaremaa vallavalitsus

Marili Niits

FOTO: Saarte Hääl

Abivallavanem Marili Niits, Kitsas 16 Kodu OÜ nõukogu liige ütleb, et üürimaja elanikud ei pruugi hakata Veski tänava parklat kasutama, kuid rajatava parkla näol täiendatakse Kuressaare linnas parkimise võimalusi, mis aitab parkimiskohti ühtlasemalt ja paremini kasutada.

Tema sõnul kohustub Kitsas 16 arendaja Ogremor Holding OÜ välja ehitama kümme parkimiskohta. Niits lisas, et kui Veski tänavale õnnestub leida hea lahendus rohkematele parkimiskohtadele, siis vald on nõus ülejäänud parkimiskohad ehitama välja oma eelarvelistest vahenditest: “Täpne lahendus selgub detailsemal projekteerimisel, esialgse skeemi järgi mahub alale 13 parkimiskohta.” 

Vallavalitsus alustas ettevalmistusi üürimaja rajamiseks 2018. aasta kevadel, mil avalikul konkursil projekti partneri leidmiseks oli edukas ettevõtja Tullio Libliku firma Saarte Investeering OÜ. 

Kitsas 16 arendusplaanid tekitasid üsna pea paksu verd naabrites. 2019. aasta suvel kirjutas Saarte Hääl, et endine Kuressaare linnaarhitekt Toomas Paaver leiab ekspertarvamuses, et hoone projekt ei vasta planeeringule.

Paaveri peamine argument oli, et linnapargi lähedale kerkiva hoone puhul ei ole korraldatud arhitektuurikonkurssi ning ehitusprojekti lähtedokumentide tõlgendamisel pole silmas peetud naabrite elukeskkonda ega muinsuskaitsealal projekteerimise tavasid. Tulemuseks on, et lubatud 2,5-korruselise maja asemel kerkib hoone, mis kohati paistab olevat neljakordne.

Eelmise aasta lõpul lahkus Tullio Liblik üürimaja projektist ja müüs osaluse Mart Loigu ja Olari Aaviku ettevõttele Ogremor Holding OÜ.

Eraettevõtte osa hoone ehitusmaksumusest on vähemalt 50 protsenti ehk umbes miljon eurot. Teise poole ehk 952 800 eurot on garanteerinud sihtasutus Kredex, kes tegi seda mobiilsetele töötajatele üürielamu ehitamise taotlusvoorust 2018. aastal.

Kredexi ja valla esialgse lepingu järgi pidi maja valmima 2021. aasta maikuus. Abivallavanem Marili Niitsi sõnul esitati pikendustaotlus, mille Kredex heaks kiitis. Projekti uus lõpptähtaeg on 1. mai 2022.

29. juunil esitas Kitsas 16 Kodu OÜ Saaremaa vallavalitsusele korterelamu ehitustaotluse ja 16. juulini ootab pakkujaid riigihankele elamu projekteerija ja ehitaja leidmiseks. 

Riigihanke dokumentide juures on öeldud, et hoone lõplik kasutusvalmidus peab olema 20. septembril 2021. Marili Niits selgitas, et Kredexi poolt võeti pikendus väikese varuga, kuna alati võib ootamatusi ette tulla.

Abivallavanema sõnul on tegemist pika investeeringuga ja tasuvusaeg jääb 15–20 aasta vahele. 

"Täpset üüripinna rendihinda ei ole võimalik täna öelda, kuid see ei saa olema kohalikust üüriturust kallim," kinnitas ta.

Tagasi üles