AJA LUGU ⟩ Kui saarel valitses nälg

RUKKI HAKKIDESSE PANEK: Fotopostkaart 1900ndate algusest, seeriast "Estnische typen" ehk Eesti inimesed. Foto: Tallinna linnamuuseum

1867. aasta suvi oli liiga vihmane, 1868. aasta suvel valitses suur põud. See tõi kaasa suure näljahäda saartel ja Põhja-Eestis.

1867. aasta suvel ladistas terve heinaaja vihma sadada. Hein kasvas mis mühises, kuid ära ei kuivanud. Loog mädanes juba maas ja mis kokkuriisutult labusse või küüni pandi, läks seal kiiresti rikki. Niiske hein läks küünis palavaks, tolmas ja haises ning loomad ei tahtnud seda süüa.

Nii alustas kirjeldust suure näljahäda põhjustest 1934. aasta juulikuu ajaleht Meie Maa. "Elasin isiklikult selle kõik läbi. Pidin leppima odrajahuleeme, leiva ja soolaga, mida oma võõrasisa Jüri käest sain," kirjutas autor, kelle nimeks on märgitud Soonlepp. "Kas Karja kihelkonnas mõni inimene nälga suri, ma ei tea, aga kerjajaid oli pea iga päev näha."