20. korda toimuval aasta põllumehe konkursil esindab Saaremaad Suurna küla Teeääre talu perenaine Anne Tiitma.
Anne Tiitma esindab Saaremaad aasta põllumehe konkursil
Tänavune juubelikonkurss on pühendatud põllumajanduses tegutsevatele naistele, kes annavad toidutootmisse väärika panuse. Piimatootja Anne Tiitma esitas konkursile Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post. Kokku osaleb konkursil 12 naist seitsmest maakonnast.
Anne Tiitma kantseldab Lassi laudas 65pealist piimakarja, talle kuulub kümmekond lihaveist ja paarkümmend lammast, kes hooldavad tema kodu ümbrust. Talu noorkari ja kinnislehmad hooldavad rannamaantee ja mere vahelist rannaala Tiirimetsa ja Üüdibe külas.
Ainumõeldav eluviis
30 aastat iseseisvalt põllumajanduses tegutsenud Anne räägib, et maaelu ja loomakavatus kuuluvad tema ellu juba lapsepõlvest. Aastaaegade vaheldumine, rõõm päiksetõusust ja loojangust, armastus loomade, oma pere ja kogukonna vastu muudavad talupidamise ainumõeldavaks eluviisiks. Piimahinna langus pole Annet viinud kunagi mõttele tootmist lõpetada.
Anne lüpsab ise oma lehmad ja teeb vajadusel traktoriga põllutööd. Põllumajandusülikooli haridusega tütar Gaili ja poeg Indrek on emale abiks. Sõbralik ja abivalmis Gaili on Lääne-Saaremaal hinnatud loomaarst, poeg Indrek aga seab atra ema elutöö jätkamiseks. Eesmärk on suurendada põhikari saja loomani ja tõsta toodangut lehma kohta.
“Kõik mu esivanemad olid selle tööga hõivatud ja samamoodi peab minema ka edasi,” sõnas Anne. Jõudumööda talu investeerib, sel aastal soetati põlluharimistehnikat ja kolm tonni mahutav piimajahuti.
Teeääre talu perenaise sõnul kuulub ta nende loomapidajate hulka, kel oma loomade kannatusi nähes pisar silma tuleb. Olemata otseselt usklik, elab ta kaasa Anseküla koguduse tegemistele ja annetab koos tütrega kogudusele raha. Aasta põllumehe konkursil osalemist võtab Anne kui osa elust, mida ta elab, ennast tähtsustamata.
Seni pole naine võitnud
Konkursi žürii esimees Raul Rosenberg ütles, et igal aastal osaleb aasta põllumehe konkursil ka mõni naine, kuid kordagi ei ole õrnema soo esindaja seni võitnud. Üldiselt on naised tagasihoidlikumad ja sellepärast on neid kandidaatide hulgas vähem.
“Ma ei tea, kas saab üldistada, aga mulle tundub, et naised võtavad põllumajandust nagu elu osa,” sõnas Rosenberg. Eesmärk ei ole toomist arendada iga hinna eest ja võtta liiga suuri riske. Samas leidub ka selliseid naiste juhitud talusid, kus on hästi palju investeeritud.
Aasta põllumehe konkurssi korraldavad Maaleht ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.