RETROUUDIS Kuidas saarlaste leht jänkide kuundumist kajastas

Kommunismiehitaja 22. juulil 1969.
Kommunismiehitaja 22. juulil 1969. Foto: Saarte Hääl

Ameerika astronautide Kuule jõudmist kajastas Kommunismiehitaja esiküljel rubriigis "Teletaibilindilt": "Kosmoselaeva "Apollo 11" lennust."

See oli kõik. Paar kuud hiljem ilmus rubriigis "Lugemist laupäevaõhtuks" veel üks TASSi teade. 

Pärandus 1891. aastast

"Ameerika astronaut Neil Armstrong, kes astus 21. juulil 1969 Kuu pinnale, ei võinud aimatagi, et sellega sai ta 1891. aastal Prantsusmaal tehtud testamendi pärijaks.

Anna-Emilie Huysman, jõuka töösturi lesk ja prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaanide austaja, pärandas oma 100 000-frangise varanduse Prantsuse Teaduste Akadeemiale. Rikka lese viimase korralduse kohaselt pidi akadeemia selle raha andma "inimesele, kes kunagi esimesena astub mis tahes taevakehale, välja arvatud planeet Marss". Arvatakse, et jumalakartlik madam Huysman suhtus vaenulikult sõjajumalasse ja kõigesse, mis on seotud tema nimega.

Möödus pisut üle poole sajandi ja Jules Verne'i kangelaste seiklused kujunesid reaalsuseks. Ent sama aja jooksul on kapitalistlikku finantssüsteemi korduvalt vapustanud tõsised kriisid. Töösturi lese poolt 1891. aastal jäetud varandus moodustab praegu kõiki devalveerimisi arvestades ainult 981 franki. Prantsuse ajaleht "Figaro" märkis sel puhul, et Armstrong võib selle raha eest parimal juhul osta korraliku talvepalitu.

Pariis

J. BABAJANTS"

Tagasi üles