Vald loodab Kuressaare Suursilla lähiaastail restaureerida

ÜLLAR ALEV: “Kui Suursild kord restaureeritud saaks, oleks see väga uhke rajatis.” Foto: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsus loodab järgmisel aastal muinsuskaitseameti toel asuda restaureerima Kuressaare Suursilda.

Selleks, et teada saada, kui palju avariilises seisukorras Suursilla korda tegemine maksma minna võiks, saatis vallavalitsus kuuele restaureerimiskogemusega ehitusettevõttele Saaremaal hinnapäringu.

Valla ehitusinseneri Argo Milleri sõnul on vallavalitsusel kavas taotleda kivisilla korda tegemiseks toetust muinsuskaitseametilt septembri lõpuni kestvast taotlusvoorust.

“Kas ja millal tööd alustada saab, sõltub sellest, mis muinsuskaitseamet meile vastab,” ütles Miller. 

Suursilla restaureerimiseks valmis tööprojekt juba 1987. aastal. Sama projekti järgi restaureeriti silda ka 2001. aastal, paraku jäi see töö pooleli. Nii on ka osa toona tehtust praeguseks hävinud ja vajab uuesti tegemist.

“Tehtud töö on paraku osaliselt raisku läinud,” tõdes muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik-insener Üllar Alev. Tema hinnangul põhjustabki Suursilla lagunemist kõige rohkem see, et 2001. aastal jäid tööd lõpetamata.

Paljud  kivist katteplaadid on puudu ja suurem osa munakivisillutist samuti. Dolomiitplaadid – osa neistki katkised – katavad vaid osa rinnatise müürist. Ülejäänud kivimüüri peale on pandud vaid mörti. “See mördikiht ei toimi,” tõdes Alev, näidates: “Siin on selgelt näha, kuidas pealmised kivid on murenenud – vihmavesi tungib ju kivide vahele.”    

Alevi sõnul tuleks esmalt maha võtta Suursilla kõrvale kasvanud puud ja võsa – need lõhuvad oma juurtega silda ega lase seda hooldada. 

“Kui Suursild kord restaureeritud saaks, oleks see väga uhke rajatis,” leidis Üllar Alev. “Mina näeksin sel sillal ka praktilist rakendust – jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud tee osana.”

Analoogsete mälestiste hulgas on Kuressaare Suursild pikim kivisild Eestis. Kivist Suursild ehitati vana puusilla asemele üle Põduste jõe 1813. aastal. Murtud dolomiidist rajatis on 105 meetrit pikk ja ligi 7 meetrit lai. Algselt tagasid vee läbivoolu silla 12 kaarava. 

Silla esimene suurem remont toimus juba 1837. aastal. II maailmasõjas sai sild pommitabamuse, taastamisel 1948.–1949. aastal laoti viis kaarava kinni. Kõikide remontide käigus, mis sillale pärast II maailmasõda tehti, kaotas see palju oma esialgsest arhitektuursest ilmest. 

Suursilla viimast restaureerimist alustati 1990. aastal, mil silla seest tulid päevavalgele koguni lennukipommid.