/nginx/o/2019/10/09/12638251t1h9dee.jpg)
“Motostaadioni rajamine Roomassaarde ei sobi kokku puhkelinna kuvandiga. Kuressaare puhul paneb meid imestama see, et üldplaneering lubaks traditsiooniliste ja ilusate rannakarjamaade serva ehitada kuni 14 meetri kõrguseid hooneid,” kirjutavad tunnustatud arhitektid Lilian Hansar ja Tuuli Org.
Saaremaa valla üldplaneeringu põhieesmärk on kenasti sõnastatud: “Saaremaa valla tuleviku kujundamisel on keskseteks võtmesõnadeks inimkesksus ja hoolivus ning tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Aastaks 2030 soovib Saaremaa olla uutele tuultele avatud, traditsioone hoidev, turvalise ja puhta elukeskkonnaga, mere ja taeva kaudu ühendatud tugeva kogukonnaga saar.”
Sellegipoolest on kavandatud mõned objektid ja alad, mis ei arvesta turvalise ja traditsioonilise elukeskkonnaga Kuressaares.
Täiesti vastuvõetamatu on motoraja kavandamine Roomassaarde, mis ei sobi kokku Kuressaare kui puhketurismi linna kuvandiga. Juba varasemad uuringud näitavad, et motorada on suur müraallikas, mida ei vähenda ka müratõkkesein jms.
“Kuressaare ümbruses ja mereäärsetel aladel on säilinud üsna palju tüüpilist rannamaastikku. Just seda peetakse väikelinna üheks omapäraks.”
Näiteks võib tuua lossihoovi üritused, mis vaatamata vallidele kostavad ümbruskonda. Kahjuks ei ole ka üldplaneeringu keskkonnamõjude hinnangus esitatud motoraja müra uuringuid ega välja toodud selle mõju elanikkonnale.
Kuressaare ümbruses ja mereäärsetel aladel on säilinud üsna palju tüüpilist rannamaastikku. Just seda peetakse väikelinna üheks omapäraks. Paraku on mitmes kohas vähendatud ehituskeeluvööndit ja planeeritud uus hoonestus (näiteks Väike-Roomassaare poolsaarel staadioni ja mereranna vaheline ala või Tuule tänava äärne ala merepiirini).
Mitmete teede äärde, mis külgnevad seni hoonestamata looduslike rannaaladega, on planeeritud uued segahoonestusalad (nt Ringteele lennuraja kõrval, Lootsi tn äärde Tuulte Roosi kandis).
On arusaadav, et Kuressaare vajab uusi hoonestusalasid. Miks ei võiks neid planeerida näiteks linna sissesõidul Tallinna tänava äärde, kus suured kaubanduskeskused jms infrastruktuur juba olemas?
Lisaks on silma hakanud veel mõned puudused, näiteks ei ole avatud vaadete kaardile märgitud vaadet Kuressaare linnusele, teede arengu kaardil pole tähistatud Aia tänava pikendust jm.
Üldplaneeringu vormistus ja kujundus on küll huvitav, kuid kaartide avamine äärmiselt vaevarikas. Ei kujuta ette, kuidas tavaelanik, kes peaks saama saare arengu osas sõna sekka öelda, sellega hakkama saab.
Arvan, et enamik inimesi saab aru, et olulise ruumimõjuga objekti, nagu seda on auto-motosõidu ringrada, ei ole mõistlik rajada linna, eriti veel väikelinna. Poolt- ja vastuargumentide selgitamiseks oleks vaja mitmekülgseid uuringuid. Praegune keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu nendib fakti, et läheduses ei elutse loomaliike, kellele rajatisest tulenev müra tekitaks kahjulikke häiringuid. Ja see on ka kõik.
Aga – läheduses on linn, elamurajoonid – milline on mõju inimestele, nende elukeskkonnale? Üldplaneeringu käsitlus on nentiv ja pealiskaudne, lükates põhjalikuma teemakäsitluse edaspidiseks, mil koostatakse keskkonnamõjude hinnang ja detailplaneering ehitus-
õiguse määramiseks. Leian, et olulise ruumilise mõjuga objekti käsitlus üldplaneeringus peaks vastama eriplaneeringu tasemele, et tagada kogukonna konsensus, vältida edaspidiseid tagasilööke ja ka rahalist kahju.
Küsitav on põhimõtteline lähenemine muuta senist traditsiooni (kahanevas-vananevas väikelinnas) ja määrata segahoonestusaladeks Marientali tee, Lootsi tn–Sõrve tee ja Tuule tänava merepoolsed alad, varjates hoonestusega senised meeleolukad vaated rannaniitudele, merele, looduslikele kooslustele.
Valdavalt on tegemist üleujutatavate aladega, mis võiksid jääda puhkeotstarbelisteks haljasmaadeks, üldjuhul hoonestuseta.
Sellega seoses tekib ka küsimus, miks linna piires ei käsitleta avatud vaateid, samas kui nad hajaasustusaladel on määratud?
Arusaamatu on segahoonestusalade määramine (ribadena) põhitänavate ääres kulgevatele olemasolevate väikeelamute aladele.
Kalmistu väravate juurde viiva vana peatee ääres on segahoonestusala veelgi nihkunud kalmistu väravate poole, vaatamata sellele, et juba Auriga planeerimist vahetult vana kalmistu tee äärde ei peetud heaks lahenduseks.
Segahoonestusala ehitusõiguseks on üldplaneeringus kavandatud min krundi suuruseks 400 m2, krundi täisehituse protsendiks 70% ja hoonete kõrguseks 14 m.
Lisatud on veel 20% haljastuse nõue, kuid mingit vihjet ei leia autode parkimise kohta.
Kas eelpool nimetatud ehitusõigus annab arendajale õigustatud ootuse, et 400-ruutmeetrisele krundile võib nüüd segahoonestusalal ehitada 14 m kõrguse hoone, 70-protsendilise krundi täisehitusega, ilma parkimisnormatiivi täitmata? Kas avatud vaateid merele, rannaniitudele hakkab nüüd varjama 14 meetri kõrgune tihehoonestus?