Töötukassa palgahüvitist saanul kujuneb pangast laenamine keeruliseks

Euro/raha. Foto: unsplash.com

Tänavu kevadel koroonaviirusest tingitud olukorra leevenduseks loodud palgahüvitise saamine töötukassalt võib tagantjärele paras peavalu olla, kui hiljem tekib soov pangast laenu saada.

Töötukassa alustas tööandjate taotluste põhjal palgahüvitiste maksmist märtsis. Nüüd, mõni kuu hiljem, selgus aga pangas, et klient, kelle tööandja hüvitist palkade maksmiseks kasutas, peab soovitud laenu saamiseks ootama kaks-kolm kuud ehk sõltuvalt pangast kas kaks või kolm nn pärispalgapäeva, et pank võiks olla veendunud tööandja maksejõulisuses.

Tuleb oodata

Saarte Häälega rääkinud Triinu sõnul pöördus ta hiljuti autolaenu võtmiseks Saaremaal Swedbanki ning sai eitava vastuse. "Öeldi, et nad peavad nüüd kaks palgapäeva vaatama, kas firma peab vastu ja jaksab täispalka edasi maksta," edastas saarlane, mida talle pangast öeldi.

Teisisõnu – pank vastas talle, et kahjuks talle praegu laenu anda ei saa, kuna tööandja on kasutanud nn koroonaajal riikliku hüvitise võimalust. Et klient on varem oma kodupangast laenu saanud probleemideta, tundus säärane vastus talle kummaline.

Samas rõhutas Swedbank, et nemad oma põhimõtteid laenude väljastamisel muutnud ei ole. Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuht Gätlyn Mägi nentis, et kui kliendi tööandja on taotlenud töötukassast palgaabi, ei välista see automaatselt laenusaamist. "Vaatame iga taotlust individuaalselt ning lõplik otsus sõltub konkreetsest taotlusest, mitte toetuse saamisest," ütles Mägi.

Klient, kelle tööandja hüvitist palkade maksmiseks kasutas, peab soovitud laenu saamiseks ootama kaks-kolm kuud.

Oluline on tema sõnul, et võetav kohustus oleks kliendile pikaajaliselt jõukohane tasuda. "Toetusmeetmeid kasutanud ettevõtete töötajate taotlusi analüüsides pöörame tähelepanu konkreetsele laenule, kas ja kuidas kujuneb omafinantseering, kas laenu võetakse üksi või koos pereliikmega ning kuidas kriis võib mõjutada pere sissetulekute jätkusuutlikkust," loetles ta. "Kui laenusoovijaga taotlusest vesteldes selgub, et tema sissetulek on ebakindel ning see võib laenuvõtjale tulevikuvaates raskusi tekitada, jääme koos laenusoovijaga ootama paremat hetke."

Enamlevinud põhjused, miks laenutaotlust rahuldada ei saa, on tema sõnul kas ebakorrektne maksekäitumine, uue kohustusega koos liialt suur maksekoormus vmt.

SEB aga ei eitanud, et praegu analüüsivad nad tõepoolest kõrgendatud tähelepanuga nende laenusaajate taotlusi, kelle tööandja on avaldanud infot võimalike koondamiste või muude abistavate meetmete kasutamise kohta.

Pole reegel

"Samas ei tähenda see automaatselt, et sellise ettevõtte töötajad laenu ei saa," möönis SEB pressiesindaja Julia Piilmann.

Laenu väljastamine sõltub tema sõnul konkreetsest laenuprojektist ja laenutaotlejast, tema ametikohast ettevõttes, seal käimas olevate muudatuste mõjust taotleja töökohale ja sissetulekule ning ka laenutaotleja kvalifikatsioonist.

"Selleks, et laenusaajal oleks piisav kindlustunne oma tuleviku kohustuste täitmise osas, on väga oluline, et sissetulek oleks garanteeritud, mitte kompenseeritud ajutistest riigi meetmetest," tõdes Piilmann. Sellest lähtuvalt võiks laenutaotleja sissetulek olla enne laenuvõtmist taastunud vähemalt kolm kuud pärast riigipoolse toetuse saamist.