Valjala kool ja lasteaed saavad maakütte

Valjala lasteaia õppejuht Marii Saar näitab maa-ala, kuhu maaküttetorustik paigaldatakse. Taamal lasteaed ja koolihoone. Foto: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Kuressaare Soojus asendab Valjala põhikooli ja lasteaeda seni soojusega varustanud õlikatlamaja KIK-i rahalisel toel maaküttesüsteemiga.

“Esiteks oli senine süsteem juba üksjagu vana ja vajas nagunii varsti rekonstrueerimist. Senine õlikatlaga kütmine ei ole ka nii keskkonnasõbralik, kuna see pole taastuvenergia, lisaks on see omajagu kallis,” rääkis Kuressaare Soojuse juhatuse liige Jaan Mehik, miks ümberehitus ette võeti. Ettevõte valis soojuspumba lahenduse, kuna arvutuslikult andis see kõige soodsama soojuse hinna. Kaalumisel olid veel hakkpuidukatel ja pelletikatel.

Soojuse hind koolile ja lasteaiale, mis kumbki varustatakse oma soojuspumbaga, sõltub suuresti elektrihinnast, mida pumbad tarbivad. Lõplik hind ei ole veel selge, aga see kujuneb Mehiku kinnitusel kindlasti oluliselt odavamaks kui õlist toodetud soojuse hind.

Lepinguliste tööde maksumus on ilma käibemaksuta 143 000 eurot, millest 50% ehk 71 500 eurot eraldas toetusena Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Ülejäänud summa tuleb Kuressaare Soojuse omavahenditest. Investeeringu katavad kool ja lasteaed soojuspumba eluea jooksul soojuse hinna kaudu.

Uue küttelahenduse valmimistähtaeg on küll 14. oktoober, kuid soojust peaks uuest süsteemist vajadusel tulema juba septembri alguses.

Valjala lasteaia direktor Marina Tamm ütles, et uus asi on ikka parem kui vana. “Aastal 2008 lasteaiahoone renoveeriti ja pärast seda on maja soojapidavus väga hea. Uued asjad annavad alati paremaid tulemusi,” lausus ta.

Tamm tõdes, et torustiku paigaldamise käigus paraneb ka lasteaia juurest avanev vaade. Varasema loduse võpsiku asemel, kus voolab rahvasuus Petikraavi nime kandev veenire, näeb edaspidi heakorrastatud ja viisakalt hooldatud territooriumi.

Valjala teenuskeskuse juhataja Tiit Aavik ütles, et ala, kuhu torustik paigaldatakse, asub suures osas Valjala kiriku maadel ja rahvapärimuse järgi asus selle koha peal kunagi väike järv. “Nüüd jääb ta hooldatud alaks, mida saab niita, et võsa uuesti peale ei tuleks. Kui pole võsa, mis niiskust kinni hoiab, siis muutub ta mõne aastaga ka tunduvalt kuivemaks. Eks siis vaatame edasi, mida selle kohaga teha annab,” rääkis ta.