Lähisuhtevägivalla juhtumeid mullusest rohkem

RAINER ANTSAAR ütleb, et perele saab vajalikku abi pakkuma hakata siis, kui vägivallast teada antakse. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Politsei on tänavu Saare maakonnas registreerinud tosin lähisuhtevägivalla juhtumit rohkem kui möödunud aastal. 

Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare andmeil on vägivallakuritegude arv mullusega võrreldes kasvanud. 

“Vägivallakuritegudest moodustavadki kõige suurema osa lähisuhtevägivalla juhtumid, mis pannakse toime koduseinte vahel,” tõdes Antsaar.

Kui möödunud aasta 31. augusti seisuga oli registreeritud 30 lähisuhtevägivalla kuriteojuhtumit, siis tänavu 42.

Antsaare sõnul annavad inimesed lähisuhtevägivallast aina rohkem teada. “Sel teemal ju räägitakse palju ja inimesed on üha teadlikumad,” tähendas Antsaar. 

“Kui vägivallast teada anda, saab hakata perele vajalikku abi pakkuma. Kui vägivallast aga ei räägita, võibki see pikaks ajaks märkamata jääda. Seega on väga oluline mõista, et abi on olemas ja seda otsida pole kunagi hilja.”

“Meeste osakaal on ohvrite hulgas aastatega tasapisi kasvanud, kuid suurem osa ohvriabi poole pöördujatest on siiski naised.”- Mari Tikerpuu

Ohvriabi kriisitelefonile helistati Saare maakonnast tänavu esimese poolaasta jooksul 34 korral, sellest viiel korral lähisuhtevägivalla pärast.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse juhataja Mari Tikerpuu sõnul jäid pöördumised Saare ohvriabitöötaja poole tänavu esimesel pool-

aastal mullusega võrreldes samale tasemele. Lähisuhtevägivalla pärast pöörduti ohvriabi poole mullusest siiski vähem.  “Meeste osakaal on ohvrite hulgas aastatega tasapisi kasvanud, kuid suurem osa ohvriabi poole pöördujatest on siiski naised,” ütles Tikerpuu.

Tänavu esimesel poolaastal on Eestis nii ohvriabitöötajate poole pöördunud kui ka ohvriabi kriisitelefonile 116 006 helistanud rohkem inimesi kui mullu.  

Perevägivalla pärast helistati kriisitelefonile tänavu esimesel poolaastal 20% mullusest rohkem – sel aastal 557 korda, eelmisel 458 korda.

“Eriolukorra ajal suurenes eelkõige nende kõnede arv, mille teemaks oli vaimne tervis – tulenevalt sotsiaalsest distantseerumisest tingitud ärevusest,” rääkis Tikerpuu. 

Lähisuhtevägivalla-teemaliste kõnede arv eriolukorra ajal aga vähenes. 

“Teiste riikide kogemuse järgi võib madal pöördumiste arv tähendada seda, et kannatanutel polnud võimalik abi otsida,” lausus Tikerpuu. 

“Kuna tänaseks on lähisuhtevägivalla pärast pöördumised taastunud, võib põhjuseks tuua tavapärase elu taastumise.”