TERVIS Magab, nii et krigiseb ja ragiseb

Copy
HAMBAARST SERGEI BORTNIKOV: "Krigistamise tagajärjel võivad hambad nii ära kuluda, et tunduvad lamedad."
HAMBAARST SERGEI BORTNIKOV: "Krigistamise tagajärjel võivad hambad nii ära kuluda, et tunduvad lamedad." Foto: Saarte Hääl

Levinud arvamuse kohaselt on öise hammaste krigistamise ehk bruksismi taga suurenenud ärevus, madalam stressitaluvus või üleüldine rahutus. Öösiti ragistavad hambaid nii täiskasvanud kui ka lapsed ning selle põhjus on täpsemalt teadmata.

Aastaid tagasi räägiti, et kui lapsed krigistavaid öösel hambaid, tuleb neile anda ussirohtu, sest põhjuseks peeti sooleparasiite ja naaskelsabasid. Kuigi hammaste krigistamine on sooleparasiitide esinemise üks sümptomitest, ei ole nood siiski ainus põhjus. Kõige tõenäolisemaks peetakse stressi ja ärevust, mis väljendub öise lõuakrambitamisena. 

Kuressaare haigla psühholoog Lia Hanso ütleb, et temagi mäletab lapsepõlvest, et öist hammaste krigistamist seostati ussidega. "Aga hiljem olen aru saanud, et see on ikkagi reageerimine suurtele pingetele. Lõuad on üks koht, kus pinged kipuvad realiseeruma, nagu ka näiteks õlad või rusikad," tõdeb Hanso. Mõni tõmbab käed rusikasse või pea õlgade vahele, teine hakkab magades hambaid krigistama, tuues kuuldavale helisid, mis on umbes sama hullud kui see, kui keegi küünega üle tahvli tõmbab.

Tagasi üles