“Kui Orissaare endise internaatkooli hoone ehitataks ümber kogukonnamajaks ning sotsiaalteenuste ja tervisekeskuseks, aitaks see lahendada paljud praegused ja tulevased kitsaskohad kogu Ida-Saaremaa jaoks,” leiab vastava ideekavandi algataja, Orissaare osavallakogu esimees Silvi Teesalu.
Silvi Teesalu ⟩ Orissaare kogukonnamaja lahendaks paljud mured
Orissaares elab 869, piirkonnas kokku aga 1827 inimest ehk 5% Saaremaa valla elanikest. Ida-Saaremaal – kui Valjala elanikke mitte arvestada – elab kokku 5382 inimest. Orissaares asuvad paljude ümberkaudsete külade elanike töökohad, siia tulevad lapsed kooli ja lasteaeda, väga tihe suhtlus käib kultuuritegevuste raames. Orissaarega on – näiteks siinse kooli ja isetegevusvõimaluste kaudu – seotud ka paljud naabervalla Muhu elanikud.
Orissaare on aastate jooksul arenenud palju, siin on renoveeritud ja ehitatud mitu hoonet. Samas ootab lahendust veel üksjagu teemasid, kuna olukord ei lähe aastatega paremaks. Vallale kuuluvad sobilikud tühjad hooned või ruumid, millega saaks neid kitsaskohti lahendada, Orissaares paraku peaaegu puuduvad.
Samas aga seisab aleviku keskel kunagine internaatkooli hoone. See maja, mis on praegu eraomandis ja müügis, pakuks vallale kuuludes lahenduse pea kõigile piirkonna probleemidele ja võimaldaks ka arendusi. Pealegi – see uhke hoone on Orissaare keskuse arhitektuurse lahenduse oluline osa.
Tervise- ja eakate maja
Kogukonnamajana võiks see maja edukalt pakkuda paremaid teenuseid kogu Ida-Saaremaa elanikele.
Kuna sotsiaaltöötaja, koduteenuse pakkuja ja lastekaitsespetsialisti tööruumid paiknevad teenuskeskuse esimesel korrusel omaette, ei ole teenuskeskusel ülevaadet, kes sotsiaalosakonda külastab ja abi tahab. Paljude teenuste jaoks peab sõitma Kuressaarde ja nii jääb inimestel teenus tihti saamata.
Orissaares pole päevakeskust, kuhu eaka või erivajadusega pereliikme vajadusel viia saaks, puudub sihtrühma vajadusi arvestav sotsiaalne ja huvitegevus. Kui rääkida tervishoiust, tunnevad Ida-Saaremaa elanikud puudust sellistest teenustest, nagu füsioteraapia ja massaaž.
Kõik need mured lahendaks sotsiaal-, tervise- ja eakate maja.
Kogukonnamajas võiks olla ka üks-kaks ruumi eriarstide vastuvõttudeks (neid vastuvõtte oodatakse siin väga) ning eakate koosviibimisteks ja huvitegevusteks. Mullu said Orissaare eakad oma käsutusse kaks ruumi gümnaasiumi hosteli keldrikorrusel, need on aga kõigi huviliste jaoks kitsaks jäämas. Liiati ratastooliga sinna ei pääse ning ka muu abivahendiga on treppidel keeruline ja ebamugav liikuda.
Hoonesse mahuks ka kolm-neli väikekorterit. Talvel saaks sinna majutada kaugemal elavad ja abi vajavad üksikud vanurid. Suvel võiks samu kortereid välja üürida Orissaare külalistele või saaks sinna kindlaks perioodiks majutada spetsialistid, kes Orissaarde tööle tulevad.
Kogukonnamajas võiksid olla võimalused pesu pesta, samuti saun ja dušš. Praegu pakub aleviku elanikele saunateenuseid spordihoone, kuid see pole jätkusuutlik lahendus.
“Õpilaste toitlustamine tuleks korraldada kogukonnamaja köögi teenusena: toit tuuakse koolimajja konteinerites. Selline korraldus vähendaks sööklahoone ehitamise kulusid.”
- Silvi Teesalu
Orissaare raamatukogu laiendamine kultuurimaja ruumides on võtnud ära harjutusruumid, kostüümilao, instrumentide ruumid. Samas vaevleb raamatukogu ikkagi ruumipuuduses. Ka puudub Ida-Saaremaal tehniliselt varustatud konverentsi- või nõupidamiste ruum, mis on otstarbekas teha just Orissaarde.
Muusikakool töötab gümnaasiumihoones heades klassiruumides, kuid puudub võimalus teha ühiseid ansambli- või orkestriproove. Kultuurimaja saale aga sealse tiheda graafiku tõttu alati kasutada ei saa.
Suur probleem on gümnaasiumi õpilaste toitlustamine. Köök koolist 300 meetri kaugusel asuva hosteli keldris on amortiseerunud, söögiruum selle kõrval aga nii väike, et õpilased peavad söömas käima vahetuste kaupa. Hosteli köök ei paku hommiku- ega õhtusööki, mida vajaksid hostelis elavad õpilased ja külalised. Toitlustamine tuleks korraldada kogukonnamaja köögi teenusena: toit tuuakse koolimajja konteinerites. Selline korraldus vähendaks sööklahoone ehitamise kulusid.
Orissaare piirkonnas on tegus ettevõtlusekeskkond, kust vald saab arvestatava maksutulu. Ometi pole ettevõtjatele pakkuda kaugtöö keskkonda, puuduvad tehniliselt hästi sisustatud ruumid IT-valdkonnaga tegelejatele. Puudub ka ettevõtlusinkubaatorite arendamise võimalus.
Kõik need võimalused saaks luua Orissaare kogukonnamajas, et noored aktiivsed inimesed näeksid perspektiivi Orissaares tegutseda.
Hoonesse saaks kolida ka Orissaare teenuskeskuse – praegu asub see küll ilusas majas, ent see vajab kapitaalremonti.
Kolm miljonit eurot
Vana ja väärikas maja tuleks ümber ehitada keskkonnasõbralikuks nutimajaks, kus kütte- ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on lahendatud tänapäevases võtmes, mis väldib näiteks puhta vee raiskamist WC-des jms.
Kust ehitamiseks ja sisustamiseks raha võtta? Läheks ju kogukonnamaja-idee ellu viimine maksma hinnanguliselt 3 miljonit eurot.
Mingi osa sellest rahast saaks siis, kui teenuskeskuse praegune, kapitaalremonti vajav hoone maha müüa.
Osa rahastusest võiks tulla vallaeelarvest: hoone eskiisprojekti tarvis (kuni 20 000 eurot), endise internaatkooli hoone ostuks (praegu maksab see 230 000 euro ringis) ja ehitusprojekti jaoks (50 000–60 000 eurot).
Ümberehituse enda jaoks saaks Saaremaa vald taotleda aga Euroopa Liidu projektirahastust. Kavatseb ju EL koroonapandeemia tõttu drastiliselt halvenenud majanduslikus olukorras liikmesriikide eelarveid tõhusalt toetada. Kui see raha tuleb, siis jagub seda suurema kamaluga kui kunagi varasematel eelarveperioodidel – ka Saaremaale.