Mullu sügisel kirjutas Saarte Hääl koole kimbutavast tugispetsialistide nappusest. Kuidas koolijuhid-õpetajad praeguse olukorraga rahul on?
Koolid: vajame rohkem tuge!
30. september 2020, 00:21
Liia Raun, Lümanda põhikooli direktor:
Ei saa öelda, et me päris hädas oleksime. Meil on alles samad spetsialistid, kes ennegi – eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Inimesed, kes meie lapsi teavad ja tunnevad. Küll aga on sotsiaalpedagoog meie majas kohal vähem, kuna ta töötab meil poole ametikohaga.
Loomulikult meeldiks meile, kui ta oleks siin igal nädalapäeval, aga vähemalt on abi kättesaadav. Kuna meil on väike kool, ei saa me eeldada, et kõik spetsialistid meil kohapeal tööl oleksid. Õnneks oleme oma sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi abiga saanud lapsed, kes seda vajavad, nõustamisele logopeedi ja psühholoogi juurde.
Tõnu Erin, Kuressaare Vanalinna kooli direktor:
Kas olukord on mullu sügisega võrreldes paranenud – nii ja naa. Oleme saanud endale 0,8 kohaga eripedagoogi, kes varem töötas Kuressaare gümnaasiumis.
Varem käis meil kaks eripedagoogi – üks ühel ja teine teisel päeval, kokku oli neil kahe peale vist 0,25 kohta. Selles mõttes on meie olukord muutunud pisut paremaks.
Psühholoogist aga, kes meil enne oli, oleme ilma. Psühholoogiteenust saame siiski mingil määral kasutada – lapsed saavad käia Hanvari erakliinikus töötava psühholoogi juures. Ma ei ütleks, et see lahendus varasemast parem oleks.
Logopeedi meil ei ole, aga eripedagoog saab ka logopeedilist tööd teha.
Erivajadustega lapsi tuleb aina juurde ja neid on vaja õpetada. Praeguse olukorra üle ma väga ei nurise, aga alati saaks paremini.
Viljar Aro, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor:
Võrreldes möödunud sügisega on seis meie kooli jaoks täpselt sama – tugiteenust pakkuvate inimeste hulk ei ole suurenenud. Millistest spetsialistidest kõige suurem puudus on – see on arutelu koht.
Meie koolil on küll eripedagoog, aga tema töötab Kingu tänava majas hariduslike erivajadustega lastega. Seda eripedagoogilist tuge oleks ka selles majas vaja rohkem, kui üks inimene pakkuda suudab. Lapsi on ju seal kaheksakümne ringis.
Üht eripedagoogi oleks meil kindlasti tarvis ka oma suures majas. Samuti oleks meil kohapeal mingis osas vaja ka logopeedilist tuge, sest lapsevanemad tugikeskuse poole pöörduma ei kipu. Ka psühholoogi meil pole, ent neid pole ka kogu Saaremaal eriti kuskilt võtta. Meie oma tugispetsialistide nappust lahendada paraku ei saa, sest me ise ei saa neid tööle võtta.
Ülle Soom, Aste põhikooli õppejuht ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija:
Tänaseks on olukord meie õpilaste jaoks pisut leevenenud. Alates oktoobrist hakkab üks kord nädalas koolis kohal käima eripedagoog, mis on väga positiivne. Vajadusel saame kasutada psühholoogi teenust. Mõistan, et logopeedi kõige suurem tööpõld on lasteaed, aga praegu on koolis õpilasi, kes ei ole seda teenust saanud ka lasteaias. Neid üksikuid õpilasi oleks veel vaja toetada.