VASTUKAJA ⟩ Pidurit tuleb tõmmata päriselt, mitte näilikult

Abivallavanem Jaan Leivategija. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Vastukaja 1. oktoobri Saarte Hääles ilmunud kirjutisele "Joogijokk: Kõrtsid leiutasid joogipiirangutest kõrvalehiilimiseks peopaketid"

"Kas on mõistlik mõelda välja nn JOKK-skeeme, millest tekkiv kasu võib olla väga lühiajaline?" kirjutab Saaremaa abivallavanem Jaan Leivategija. "Pigem näeb see välja selle oksa saagimisena, millel ise istud."

Vabariigi valitsuse 17. septembri korraldusega peatati riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kell 00–10. Piirang jõustus 25. septembril ja kehtib kuni 24. oktoobrini 2020.

Korralduse eesmärk on tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Põhjendused selle piirangu rakendamiseks on toodud korralduse seletuskirjas. Lühidalt refereerituna on need järgmised:

Korralduse põhistavas osas osundatakse, et nakkuse leviku hüppelise tõusu on põhjustanud eelkõige Tartu ja Ida-Viru maakonnas alkoholi müügiga tegelevatest toitlustuskohtadest alguse saanud nakkuskolded.

Alkoholi tarbimise piirangud on põhjendatud, kuna alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine suurendab ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi. 

Lisaks muudab alkoholi tarvitamine inimese käitumist, sealhulgas vähendades ohutaju, soodustades riskikäitumist, ning suurendab viiruse leviku ennetamiseks ettenähtud käitumisjuhiste järgimata jätmise tõenäosust. Samuti pikendab jaemüük kohapeal tarbimiseks siseruumides viibimise aega. Eeltoodu tingib omakorda teiste inimeste nakatamise riski suurenemise, muu hulgas ja eelkõige kohtades, kus isikud viibivad pikemat aega.

Korraldus kehtestati olukorras, kus 14 päeva jooksul tehtud testide seast on osutunud positiivseks kokku 337 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 25,36.

Viimase 14 päeva seisuga on haigestumise näitajaks 100 000 elaniku kohta 50,64 ehk siis olukord Eestis on täna halvem kui kaks nädalat tagasi. Tõsi, nakatumine Saaremaal on madalam kui Tallinnas, Võrus või Virumaal. Meie suhtarv on 24,2, aga see ei tähenda, et võime olla muretud. Hoolimatu suhtumine võib kaasa tuua viiruse kiire leviku ja seda ei soovi ilmselt keegi.

Ükski kehtestatud piirang ja ka ükski soovitus ei anna tulemusi, kui me neid järgida ei taha. Paberil korraldus üksi ei muuda midagi.  Kui me tahame, et siin viirusepuhangut ei tekiks, siis peame ka ise vastutustundlikult käituma. Tegelikult on seatud piirangu järgimine ettevõtja ja tarbija vastutus. Sellest vastutusest kõrvalehiilimine võib anda lühiajalist kasu, aga kui sellele järgneb negatiivne tagajärg, pöörab see kasu kiiresti kahjuks.

Siit küsimus, kas on mõistlik mõelda välja nn JOKK-skeeme, millest tekkiv kasu võib olla väga lühiajaline? Pigem näeb see välja selle oksa saagimisena, millel ise istud. Kevadine kogemus näitab, et kui viiruse levikut kontrolli alla ei saada, järgnevad suuremad piirangud ja seda muu hulgas nii alkoholi jaemüügile kui ka toitlustus- ja meelelahutusasutuste lahtioleku aegadele.

Saaremaa vallavalitsus kutsub üles nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid käituma mõistlikult ja vastutustundlikult. Mitte keegi ei soovi viirusepuhangu kordumist Saaremaal ja kui selle vältimiseks tuleb pidutsemisele mõneks ajaks pidurit tõmmata, siis tuleb seda teha päriselt, mitte näilikult. Lepiks kokku nii, et pärast südaööd ühed ei küsi ja teised ei müü ja et maailm ei saa otsa, kui mõneks ajaks peod paar tundi varem lõpevad.