EVEA tegi hiljuti pöördumise, et riik võiks tulla väikeettevõtjatele vastu ja maksta neile arved 7 päeva möödumisel. Pöördumine oli nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste poole. Kuna arvete kiire tasumine leevendaks ettevõtjate koroonakriisist tingitud likviidsusprobleeme ja vähendaks käibevahendite puudust.
/nginx/o/2019/07/04/12326043t1hd505.jpg)
Tegelik elu on aga täpselt vastupidine – riik teatas ettevõtjatele, et nüüdsest alla kahe nädala maksetähtaegu ei aktsepteerita. Ja kas riik peab sellest 14 päevast siis kinni? Ei pea – kui maksetähtaeg langeb nädalavahetusele, siis pole mõtet lootagi, et raha laekuks.
Terve eelmise aasta andsin oma arvetele 10 päeva maksetähtaega. Sel sügisel juhtus aga, et rahandusministeerium ei pidanud sellest enam kinni. Kui hakkasin uurima, siis saingi teada, et nüüd on kohustus anda 14 päeva. Hea küll, panin siis järgmisele arvele 14 päeva ja selle arve maksetähtaeg on täna. Kas rahandusministeerium pidas sellest kinni? Loomulikult mitte!
See 14 päeva, mida minult nüüd nõutakse, ei olegi midagi hullu minu jaoks, aga murelikuks teeb just tendents ise.
Mis ma tahan öelda, on see, et meie riik on hädas. Maksetähtaegades ei tehtaks selliseid muudatusi, kui jätkuks raha arvete maksmiseks. Raamatupidajana ma tean, kuidas lahendatakse likviidsusprobleeme – kui ettevõtjana näed, et ei tule enam oma rahaga välja, siis lühendad maksetähtaegu. Täpselt sama on teinud nüüd ka riik, aga vastupidi – teenuste ja kaupade ostjana on neil vaja pikemat maksetähtaega. Ja päris tõsiselt – ma olen meie riigi pärast väga mures. Hea juhtimine tähendab ka seda, et osatakse oma finantsidega välja tulla ja mis riiki puudutab, siis peaksid juhid ju aru saama, et raha, mida nad kasutavad, tuleb ainult ettevõtlusest. Pannes meie ettevõtjad veelgi raskemasse olukorda, kui nad juba nagunii koroona tõttu on, saetakse oksa, millel ise istutakse. Ja kõige hullem selle juures on see, et me kõik istume sellel oksal. Kõik, kes me siin Eestis elame ja püüame toime tulla. Riik rebib meid nüüd oma allakäigutrepil lohinal kaasa.