Gabriela Rooso: vald tagab tugiteenused kõigile lastele

Monika Metsmaa
, Toimetaja
Copy
Gabriela Rooso
Gabriela Rooso Foto: Erakogu

Sotsiaalkindlustusamet annab raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste tagamise juba jaanuarist kohalike omavalitsuste kohustuseks. Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Gabriela Rooso hinnangul võimaldab see muudatus kohalikel omavalitsustel oma teenuseid paindlikumalt arendada. 

Mandri omavalitsustelt on riigi otsus saanud kriitikat: muudatus tuli liiga ootamatult, teenusteks ei jätku raha ega spetsialiste, samuti on omavalitsustel hirm tuleviku ees – mis saab siis, kui Euroopa Sotsiaalfondi rahastus lõppeb. Kas peate seda kriitikat põhjendatuks?

Ei pea põhjendatuks. Lapsehoiu- ja tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatavad teenused ning projekti algusest peale on olnud teadmine, et lisarahastus on ajutine. Saaremaa vallas on olemas teenuseosutaja Kuressaare Perekodu ning siiani on leitud ka vajalikud spetsialistid. Varem on muret tekitanud see, et tugiisikud osutavad teenust käsunduslepingute alusel, mis ei taga neile sotsiaalseid garantiisid ning kaadri voolavus on suur. Uus korraldus annab kohalikule omavalitsusele rohkem paindlikkust, et nimetatud probleemi lahendada ning võimaluse teenuste korraldus läbi mõelda nii, et lastele vajalik tugi oleks tagatud ka pärast ESF-i rahastuse lõppemist. 

Mida tähendab riigi otsus, et puudega lapsed saavad tugiteenuseid uuest aastast kohalikust omavalitsusest, Saaremaa vallavalitsuse jaoks? 

Sisuliselt on uue projektiperioodiga kaasnev muudatus väike. Kui varem koordineerisid projekti teenuseosutajad, siis uuest aastast hakkab seda tegema kohalik omavalitsus. Selline muudatus annab Saaremaa vallavalitsusele tervikpildi oma piirkonna laste ja perede vajadusest teenuste järele, mis omakorda võimaldab paremini välja töötada teenuste taotlemise protsessi, planeerida teenuse osutajate koolitamist ja eelarvet. Näiteks võib tugiisik last abistada haridusasutuses õppes osalemisel või hooldus- ja igapäevaeluga seotud toimingutes, õppetöövälisel ajal või hoopis kodus, et toetada perekonna toimetulekut. Kõikidel nendel juhtudel võib teenusvajaduse hindamine ning teenusele jõudmine olla natuke erinev ning lisaks vajavad ka tugiisikud vastavalt tööülesannetele spetsiifilisi teadmisi, et lapsi ja peresid tulemuslikult aidata. 

Seega annab muudatus kohalikele omavalitsustele rohkem paindlikkust oma teenuste arendamisel nii, et vajalik abi oleks kättesaadav ka pärast ESF-i rahastuse lõppemist.

Kui suur on selle kohustusega kaasnev rahaline toetus? Kas see summa on piisav, et kõigile tugiteenuseid vajavatele lastele need teenused tagada? 

Maksimaalne Saaremaa vallale antava toetuse suurus kaheks aastaks on 449 264 eurot. Seda ei anta vallale ühes osas. Peame iga kuu lõpus esitama sotsiaalkindlustusametile ülevaate osutatud teenuse mahust, mille alusel eraldatakse toetust. Toetuse arvestuslik määr on raske puudega lastel kuni 2218 eurot ühe lapse kohta aastas ja sügava puudega laste puhul 6654 eurot. Eelnevad aastad on näidanud, et mõned lapsed vajavad teenuseid väiksemas mahus, mõned suuremas ning osa laste teenusvajadus on üldse ära langenud, seega on omavalitsusel õigus toetust kasutada paindlikult ning vajadusel lapse aastast teenuse mahtu suurendada, kui see on põhjendatud. 

Mis see muudatus vallas elavate perede jaoks kaasa toob? 

Praegu juba teenusel olevate laste vanemate jaoks ei muutu midagi. Teenuste jätkumiseks tuleb endiselt pöörduda lastekaitsetöötaja poole, kes uuendab juhtumiplaani, kuna teenuse maht võib olla muutunud. 

Lisaks peaksid lastekaitsetöötaja poole pöörduma ka need vanemad, kelle lapsed ei ole varem teenuseid saanud, kuid kes tunnevad, et vajavad tuge lasteaia- või koolivälisel ajal. Kui ei tea, millise lastekaitsetöötaja poole pöörduda, tuleb ühendust võtta lastekaitseteenistuse juhiga.

Nende laste puhul, kes vajavad tuge haridusasutuses õppetöös osalemisel, aga ei ole veel teenustel olnud, tuleb haridusasutusel pöörduda laste ja perede tugikeskuse juhtumikorraldaja poole, kes selgitab välja, kas lapse toe vajaduse saab katta haridustugiteenustega või on lisaks vaja sotsiaalteenuseid. 

“Toetuse arvestuslik määr on raske puudega lastel kuni 2218 eurot ühe lapse kohta aastas ja sügava puudega laste puhul 6654 eurot.” 

Kui suur on vallas nende laste arv, kes tugiteenuseid vajavad? 

Teenustel olevate laste arv muutub pidevalt. Möödunud aasta jooksul sai ESF-i teenuseid 92 raske või sügava puudega last ning 2020. aasta 1. juuni seisuga oli teenuseid saanud juba 53 last. 

Millised teenused puudega lastele pakutavate tugiteenuste alla kuuluvad? 

Toetust võib kasutada raske ja sügava puudega lastele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse osutamiseks ning toetava teenusena transporditeenuseks (lapse transport tugiisiku- või lapsehoiuteenuse kasutamiseks). Kõige vähem on kasutatud transporditeenust, kõige rohkem aga kasutatakse tugiisikuteenust haridusasutuses õppetöös osalemisel.

Kust leida tugiteenuste pakkujaid?

Triin Valk.
Triin Valk. Foto: Erakogu

"Väikestel valdadel ei pruugi tugiteenuste tagamiseks jätkuda raha ega spetsialiste," leiab Muhu valla sotsiaalnõunik Triin Valk. 

Nõustun omavalitsuste kriitikaga selles osas, et kohustus puudega lastele tugiteenused tagada anti neile nende endaga läbi rääkimata ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) tingimustel lihtsalt üle. Minu meelest oli selline käitumine natuke inetu. Sellised asjad tuleks enne ikka läbi arutada. SKA nimetab seda "projektist väljumiseks", aga mis saab edasi? Kust võtavad omavalitsused edaspidi tugiteenuste tagamiseks raha, kui Euroopa Sotsiaalfondi vahendid otsa saavad? Kas tõesti jääb kõik valla rahakoti peale? Väga raske on tagasi astuda, kui inimestele on teenused ja võimalused kord juba loodud. 

Raske puudega lapsi, kes tugiteenuseid vajavad, on Muhu vallas praegu kolm. Spetsialiste, kes lastele kõiki vajalikke tugiteenuseid pakkuda suudaksid, meil oma vallas kindlasti ei ole. 

Oleme läbi SKA projekti natuke teistsuguses olukorras kui Saaremaa vald. Meil on leping Perekoduga, aga me ei saa sealt tugiisikuid. Pakume teenust ise – meil on endal kaks töölepinguga tugiisikut –, esitame Perekodule nende töötunnid ja saame selle eest raha.

Oleme ESF-i rahastatavast projektist kasutanud ainult tugiisikuteenust. Kui aga peaks vajadus tekkima ka lapsehoiu- ja transporditeenuse järele, siis kes seda pakuks? Selles osas valitseb meil täielik põud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles