/nginx/o/2020/05/19/13108428t1h15d7.jpg)
“AS-i Hoolekandeteenused avalike suhete juhi jutt on täiesti lapsik. Eestis on laps defineeritud, kui bla-bla-bla... “Bla-bla-bla” seetõttu, et mina ei ole Katrin Pärgmäe kohta ütelnud, et tema on laps – tema jutt on lapsik,” kirjutab vallakodanik Vahur Reede.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13332828t1hbf62.jpg)
Samamoodi ei ole keegi kirjutises “1000 õpilasega kooli esindus: praeguse info pealt ei saa erihooldekodu heaks kiita” väitnud, et Sõmera Kodu elanikud oleksid süüdimatud, et tema tuleb nüüd seletama midagi kriminaalõigusest ja kohtust.
Kirjutises on jutt: “murekohana toodi välja, et hooldekodu kliendid võivad päevasel ajal iseseisvalt ringi liikuda, nende tegutsemine on süüdimatu (eriti kui rohud võtmata, neid sundida ei saa). ...”
Laps ja lapsik jutt on sama erinevad asjad, kui süüdimatu inimene ja süüdimatu käitumine.
Veelgi omapärasem on Saaremaa valla sotsiaalala abivallavanema Marili Niitsi jutt: “Teine küsimus puudutab maja ehitamise takistamist või sellest keeldumist. Õiguskantsler on varem toonitanud, et kui kohalik omavalitsus takistab elamu rajamist elanike erivajadustest tulenevalt, on see põhiseadusega vastuolus ja diskrimineeriks erivajadusega inimesi.”
Mis jutt see nüüd on? Kui Hoolekandeteenused tahaks seda maja ehitada näiteks Kuressaare kesklinna, purskkaevu asemele, siis omavalitsus takistada ei tohi? Muidugi tohib, lihtsalt argumendid ja menetlus peavad õiguspärased olema.
Jah, käesoleva aasta märtsis andis õiguskantsler hinnangu Narva linnas läbiviidud rahvaküsitlusele psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu ehitamise kohta.
Ja tõesti, õiguskantsler leidis, et nii teha ei tohi, ja toonitas, et just vastupidi – korrektne kaasamine, arvamuste kogumine ja huvide kaalumine on planeeringuid ja ehitusõigust käsitlevate otsuste tegemisel jätkuvalt vajalik ehk teisisõnu – ei ole kohaliku omavalitsuse otsustusõigust keegi kärpinud, kuna tegu on elamu rajamisega elanike erivajadustest tulenevalt.
Dokumendis “Rahvaküsitlus psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu ehitamise kohta” mõistis õiguskantsler hukka, kuidas üks konkreetne omavalitsus menetles seda asja, mitte ei loonud erisust antud teemas.
Alles neli aastat tagasi lükkas Hoolekandeteenused ise tagasi Kuressaare linna ettepaneku praeguse plaanitava asukoha kõrvalkrundi näol, kus keset õunapuuaeda asub riigi poolt värskelt renoveeritud kahekorruseline mitmeks korteriks jagatav maja.
Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd ütles asukoha kohta, et see ei ole inimeste elukeskkond: “Me ei soovi luua oma klientidele kodu keskkonda, mida ümbritsevad mahajäetud hooned, garaažid jms.”
Ja Ida-Niidu asukoha kohta oli kinnisvaradirektori toonane seisukoht: “Me ei näe vajadust ja põhjust seda otsust vaidlustada. Kuna Ida-Niidu elanikud olid valjuhäälselt planeeringu algatamise vastu, siis ei ole meil alust eeldada, et selline meelsus muutub.”
Millest jutt? Toona jättis linnavalitsus seal detailplaneeringu algatamata just Ida-Niidu elanike vastuseisu tõttu. Ma ei ole arst, aga üsna skisofreenne olukord – seisukoht muutus 180 kraadi nii Hoolekandeteenustel kui ka omavalitsusel. Koht, mis enne ei sobinud kuidagi, on nüüd koht, kuhu see asi tuleb kindlasti rajada ja seda “jõuga”!
Olukord ei ole ju muutunud – asukoht on tegelikult ettevõtlusala nii Kuressaare linna kehtiva üldplaneeringu järgi kui ka koostatava üldplaneeringu järgi!
Midagi pole teha. Kuressaare linn on likvideeritud, kõik vallad on Saaremaal likvideeritud – on ainult üks “suur ja võimas” teovõimetu Saaremaa vald.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13332828t1hbf62.jpg)