Muinsuskaitseamet kavatseb teha kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Vampsi rannalauter kultuurimälestiseks.
Vampsi lautrikohast Sõrves võib saada kultuurimälestis
29. oktoober 2020, 00:22
“Oleme viimastel aastatel aktiivsemalt tegelenud ajaloolisest rannikumaastikust kõnelevate objektide kaardistamisega,” ütles muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Krista Karro. “Rannalautrid on ühed nõukogude aja eelse Eesti rannikuelust rääkivad objektid, mis on tänapäevani säilinud.”
Rannalauter võis olla ühine kas ühele või ka mitmele rannikulähedasele külale, kiviread olid tavaliselt talude vahel jaotatud.
“Oleme kaartide abil suutnud mõnede lautrite, näiteks Kuusnõmme lautri puhul suutnud nende kasutust tõestada tagasi 18. sajandini,” rääkis Karro.
Tema sõnul olid lautrikohad kunagi palju suuremad, hõlmates ka võrgukuure, paadikuure ja muud, mis oli vajalik kalapüügiks ning võrkude, paatide ja kaladega tegelemiseks.
“Tänapäeval on neist alles vaid kivistruktuurid, mõnel juhul ka kiviridade vahele asetatud veerpuud,” tõdes Karro.
Tema hinnangul on Vampsi lauter erakordselt hästi säilinud kiviridadega. “Ka kaldal on huvitavad struktuurid, mille olemuses me ei ole veel päris selgusele jõudnud,” lausus Karro.
Krista Karro sõnul on osa lautreid säilinud seetõttu, et neid on hooldatud ja kasutatud, osa aga tänu soodsatele looduslikele tingimustele.
“Head tingimused on just Saaremaa läänerannikul, kus on säilinud kõige rohkem kivistruktuure Eestis,” ütles Karro. “Seitse neist võtsime kaitse alla juba varem, kuid jätkunud uurimistöö käigus leidsime veel mõned, mis oma säilimise tõttu kaitset väärivad.”
Lisaks Saaremaa Vampsi rannalautrile on sellised veel Muriste Lääneranna vallas ja Altja Haljala vallas.
“Need on ka peaaegu ainsad mujal Eesti rannikul,” nentis Karro. Saaremaa lääneranniku rannalautrid on Eesti kontekstis kõige paremini säilinud ning seda nii arvukalt.