Turismiaasta 2020 – heitlik ja ettearvamatu.

Trad Attack! Kuressaares. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Tänavune turismihooaeg on olnud ettearvamatu. Statistikale otsa vaadates näeb ligi 100% langusi, aga ka seninägematuid tõuse. Suve koondnäitajad jäävad nende äärmuste vahepeale," kirjutab Visit Saaremaa turismispetsialist Kristina Mägi. 

Kristina Mägi Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuidas suvekuud läksid? Hooaja algus oli kõigi jaoks ootusärev. Kas inimesed üldse hakkavad reisima? Kas Saaremaale ikka tullakse? Kas, kas, kas? Õhus oli palju küsimusi. Kui tavaliselt on maikuus turistid juba vaikselt liikuma hakanud, siis tänavu oli saar poole maini lukus ja ülearu palju inimesi ei liikunud ka kuu teises pooles. Statistikaameti andmetel olid mai majutusstatistika numbrid üsna nutused – eestlasi 81% vähem kui mullu ja välismaalasi suisa 98% vähem kui aasta tagasi.

Saabus juuni. Kõigi eestlaste meeleheaks koos sooja suveilmaga. Järjest kasvav igatsus reisimise järele ning piirangud välisreiside osas ajasid eestlased kodumaal ringi liikuma. Majutusstatistika numbrid olid juba mõnevõrra paremad kui mais. Külastajaid oli endiselt vähem, ent langus ei olnud enam nii suur – eestlasi –29% ja välismaalasi –73%.

Augusti rekord

Juulis jõudis majutusstatistika mõnes kategoorias juba plussi. Eestlasi ööbis saarel 4% rohkem kui 2019. aasta juulis. Välismaalaste ööbimiste statistika oli endiselt kindlalt miinuspoolel, näidates 49% langust. Üldisest langusest hoolimata leidus väliskülastajate osas ka kasvutendentsi. Nimelt jõudis juulis Saare maakonda 93% rohkem leedulasi kui mullu.

Augustis jõudis Saaremaale aastatagusega võrreldes rohkem nii leedulasi (+82) kui ka lätlasi (+5). Sarnaselt juuliga kasvas augustis ka majutatud eestlaste arv ja seda suisa +18%. See tähendab, et augustis ööbis Saare maakonna majutusasutustes 19 329 eestlast. See on rohkem kui iial varem augustikuus.

Suve majutusstatistika kokkuvõtteks saame öelda, et prognoosidele vastavalt domineerisid sel aastal turistide hulgas ülekaalukalt eestlased. Lätlasi oli veerandi võrra vähem (–25%) kui mullu ja leedulaste arv kasvas tublisti (+29%). Kõige valusamalt andis tunda suur langus (–66%) senise suurima välisturu, soomlaste osas. Aasta varasemaga võrreldes oli Saaremaal ja Muhus majutatuid sel suvel kokku 33% vähem ja majutusteenuse müügist saadav tulu kahanes samas suurusjärgus. Hõiskamiseks erilist põhjust ei ole. Samas, üldist olukorda arvestades võime olla rahul, et niigi hästi läks.

Kes ja miks Saaremaale tuli? Või ei tulnud?

EAS-i turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas kommenteerib selleaastast turismisuve nii: "Lätlasi ja leedulasi on tõesti sel suvel teiste välisturistidega võrreldes Eestisse jõudnud palju. Peamine tegur nende reisiotsuste puhul on ilmselt asjaolu, et inimesed tahtsid lihtsalt vaheldust ja otsisid häid pakkumisi kodumaast kaugemal. Tõenäoliselt reisis Eestisse Lätist ja Leedust jõukam sihtgrupp, kes tavaliselt oleks reisinud Lääne- ja Lõuna-Euroopasse, kuid nüüd ei riskinud kaugemaid reise ette võtta. Soome turistid reisisid eelkõige kodumaal (juuni keskpaigani kehtis ka Soome valitsuse soovitus välismaale mitte reisida ja inimesed pidid reisilt saabudes jääma vabatahtlikku eneseisolatsiooni). Ilmselt mängib rolli ka see, et Soomest reisib meile palju vanemaid inimesi ja nemad on eriti ettevaatlikud."

Ettevõtjate suust on kostnud ka rõõmsamas toonis sõnumeid: "Numbrid on küll väiksemad kui eelmistel aastatel, aga patt oleks viriseda."; "Kartsin hullemat, aga läks paremini kui eelmisel aastal...”

Kindlasti ei peitu aga majutusstatistikas kogu tõde. Teadupärast ööbivad paljud Saaremaal käivad turistid sugulaste-tuttavate-sõprade juures. Välismaalaste puhul on uuringute kohaselt tasuta majutuses ööbijaid neljandik ja eestlaste osas suisa pooled saarel käijatest. Sugulaste-tuttavate juures majutujaid loendada on keeruline, kuid siinkohal annab mingi ülevaate inimeste liikumisest parvlaevade üleveostatistika.

Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro ütles, et saartele kehtestatud piirangute kadumise esimesed päevad näitasid kohe suurt huvi saartele liikumise vastu ja mahtude taastumise osas oldi ise optimistlikud. Kokkuvõttes on kriisijärgne taastumine tema sõnul läinud üle ootuste hästi. Aastatagusega võrreldes on parvlaevareisijate arv analoogselt majutusele vähenenud, aga langus on väiksem (–17%) kui majutusstatistika puhul.

Mis saab edasi? 

Saaremaa turismiettevõtjate tagasisidest on kuulda olnud lauseid: "Külastus on olematu."; "Kliente on varasemate aastatega võrreldes palju vähem.". Samas on ettevõtjate suust kostnud ka rõõmsamas toonis sõnumeid: "Numbrid on küll väiksemad kui eelmistel aastatel, aga patt oleks viriseda."; "Kartsin hullemat, aga läks paremini kui eelmisel aastal."; "Suvi on läinud üle ootuste hästi."; "Sel suvel tegime oma läbi aegade rekordtulemused.".

Võta siis nüüd kinni, kuidas tänavune turismisuvi läks. Tundub, et hooaeg on olnud heitlik ja ettearvamatu nagu aasta 2020 üldisemalt.

Mis saab edasi? Seda ei tea keegi. Kindel on see, et turismisektor on täna oluliselt teine, kui see oli aasta või dekaad tagasi. Välisturistide arv on kõikjal märgatavalt vähenenud. Mida kaugemalt tulijad, seda suurem on langus. Reisitakse kodumaal või naaberriikidesse. Grupireisidele eelistatakse individuaalreise. Tõenäoliselt jäävad need trendid kehtima üsna mitmeks aastaks. Rahvusvaheliste prognooside kohaselt võtab turismisektori täielik taastumine 2–5 aastat.