/nginx/o/2017/08/21/7015787t1he284.jpg)
/nginx/o/2020/11/10/13467915t1h0ec2.jpg)
“Moodsalt avaliku elu tegelaselt oodatakse soolise võrdõiguslikkuse kuulutamist ja – jooksmist,” kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.
ERKI AAVIK ⟩ Jook või jooks – kas ainsad valikud?
/nginx/o/2019/09/10/12545750t1h29b4.jpg)
Näib olevat vaat et kohustuslik, et kui osutud valituks või nimetatuks presidendi- või sarnasesse ametisse, siis jooksed oma vähesel vabal ajal maratoni. No vähemalt rahvajooksust peab osa võtma! See on uus mood. Kujutlegem jooksurajale Winston Churchilli või Tarja Halose – no ei lähe kokku. Aga Kersti Kaljulaid, Dominique de Villepin, Georges W. Bush (43-aastaselt!), Alexander Stubb, Jörg Haider (kes mäletab?!), Belgia kuningas Willem-Alexander ning äsja USA presidendiks valitud Joe Bideni abikaasa Jill Biden ja paljud teised – jooksevad.
Pendel teise serva
Moodsalt avaliku elu tegelaselt oodatakse soolise võrdõiguslikkuse kuulutamist ja – jooksmist. Ning teadagi on tark sellest eeskuju võtta. Kuidas selline muutus – ja veel nii kiiresti – on teoks saanud? Selle tähtsa küsimuse vastuseid võib iga lugeja vahelduseks ise otsida. See ei ole kuigi keeruline, nõuab vaid veidi mõtisklemist.
Vähem pööratakse tähelepanu neile, kes tingimata maratoni ei jookse. Või üldse ei jookse, sest ega jooksmine pole tegelikult teab mis tervislik tegevus. Kui pöörataksegi, siis – nagu moodsal ajal kombeks – lüüakse pendel kohe teise serva. Kui ei jookse, ju siis joob poe taga... Näh, jälle elan minevikus – tänapäeval pole ju poe tagust enam olemaski. Ühe erandi, pika ajalooga maapoe, Pöide, praeguseks Tornimäe poe juures oli ja on vastav koht koguni poe ees! (Palju õnne sünnipäevaks, Tornimäe poodnikud!)
Aga – poe taga solgi joomisele on peale maratonijooksmise ka muid alternatiive. Kasvõi faleristika, akvaristika, filokartia...
“Kõige vastu saab olla! Saab olla Ameerika presidendi vastu, saab olla teistsuguse inimese, leebemal juhul tema tõekspidamiste vastu. Saab olla vastu, aga – miks?!”
Üks Eesti helgemaid päid, poolhiidlane-poolsaarlane Arvo Alas oli innukas akvaariumipidaja, lisaks oli tal ka paar kõnelevat papagoid ning kilpkonnad, kel nimeks Ernst Thälmann ja Rosa Luxemburg. Harrastusena peetakse lisaks koertele-kassidele-hobustele igasuguseid kaaslasi.
Ja kui palju on meeldivaid harrastusi käsitöö ning kehalise ja vaimse tegevuse vallast, milliseid me oma peaga välja ei mõtlegi, kuid mis võivad meid innustada lihtsalt teadmisega, et sellise huvialaga inimene on olemas.
Vastaliste ärritajad
On ka rida üldiselt positiivse mainega, kuid eriti tänapäeval vastalisi ärritavaid harrastusi. Näiteks liblikate uurimine ja kogumine, lepidopteroloogia, mis Saaremaal võiks iseäranis popp olla, kuna suurem jagu Eesti uutest liblikaleidudest tehakse just Sõrves, Vilsandil ja üldse sealkandis, kuhu tuul neid imelisi olendeid tihti toob.
Vaenu ettekäändeks tuuakse liblikate kui elusolendite suremine inimeste kapriisi nimel, küsitav esteetika nende ilu eksponeerimisel. Õnneks ei kõiguta see sõgedus liblikainimesi. Kõige vastu saab olla! Saab olla Ameerika presidendi vastu, saab olla teistsuguse inimese, leebemal juhul tema tõekspidamiste vastu. Saab olla vastu, aga – miks?!
Kui ei ole vastu, ei tähenda see ju ka veel tingimata poolt olemist. Ehk kui ei jookse, siis tingimata ei joo, vaid võib-olla hoopis loeb raamatuid.
Teisi inimesi ja nende teistsugust elu ja asju võib lihtsalt teadmiseks võtta, ilma kellegi või millegi poolt, aga ka vastu olemata. Päris palju isiklikku väärtuslikku energiat jääb üle oma asja ajamiseks (millele ju niikuinii keegi jälle vastu on!). Nii mõnigi uus asi on lähemal uurimisel osutunud täitsa huvitavaks ja elule värvi andvaks. Kui ei osutu, võib ära unustada.
Proovige!