/nginx/o/2020/04/02/13037337t1h0778.jpg)
"Elatise süsteem vajab ülevaatamist, lihtsamaks ja efektiivsemaks muutmist," kirjutab saarlasest vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. "Lisaks elatise suurusele on aga veelgi olulisem, et elatis lapseni jõuaks."
VANDEADVOKAAT ⟩ Elatise süsteem olgu lihtsam (1)
Eestis on 42 000 üksikvanemat ehk sama suurusjärk on vanemaid, kes peaksid oma lapsele elatist maksma. Tegelikult on teiselt vanemalt elatist küsinud 31 000 vanemat. Ja ametlik elatisvõlgnike arv on 9220.
Praeguse süsteemi peamise probleemina on nimetatud miinimumelatise suurust. Praegu on miinimumelatis seotud vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, moodustades sellest poole (2020. aastal 292 eurot). Kuupalga alammäär on võrreldes Eesti keskmise palgaga tõusnud oluliselt kiiremini. Kui keskmist palka (1400 eurot) teeniv vanem peab elatist maksma mitmele lapsele, ongi praeguses suuruses elatist keeruline maksta. Lisaks on kehtiva süsteemi probleem pikad ja kulukad elatisevaidlused kohtus ja suur elatisvõlgnike arv.
Võtab arvesse peretoetusi
Justiitsministeeriumi väljatöötatud eelnõu eesmärk on asendada kehtiv miinimumelatise summa väidetavalt õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Eelnõuga on määratud uus nn baassumma (181 eurot), millele lisandub 3% eelneva aasta keskmisest sissetulekust. Saadud summast arvestatakse omakorda maha peretoetused, mitme lapse korral mastaabisääst (iga järgneva lapse elatis on 70% esimese lapse elatisest) ja kindel summa iga päeva eest, mille laps veedab eraldi elava vanemaga.
Positiivne on, et nn uus elatise baassumma toetub uuringule laste vajadustest, sh võtab arvesse saadavaid peretoetusi. Elatis on ju mõeldud lapse ülalpidamiseks. Samas peab elatis arvesse võtma ka lapse senist elulaadi ja sellega on keerulisem.
"Kardetavasti ei muuda nn põhimõttelised mittemaksjad suhtumist elatise maksmisesse ka elatise summa vähenedes."
Väljapakutud süsteem võtab eraldi elava vanema sissetulekut arvesse vaid väga väikeses osas. Näiteks vanem, kelle töötasu on 5000 eurot kuus, peab lapsele maksma elatist 301 eurot ja see ei tundu õiglane.
Lisaks põhimõttelisem küsimus: miks võrdsustatakse elatis miinimumelatisega? Lapse ülalpidamisse peaks andma ausa ja väärika panuse nii lapsega koos kui ka eraldi elav vanem. Kui vanema sissetulek ületab keskmist sissetulekut mitmekordselt, siis oleks aus maksta ka miinimumist suuremat elatist. Laps jääb ikka ju lapseks ka vanemate lahutuse korral.
Põhimõttelised mittemaksjad
Kaheldav on eelnõus väljapakutud mastaabisäästu arvestamine. Kui teatud juhtudel on mastaabisääst reaalne, siis nt mitmikute puhul või ka suure vanusevahega laste puhul on mastaabisääst paratamatult minimaalne.
Süsteemi muutmise peamise põhjusena on nimetatud suurt hulka elatisvõlgnikke. Millele tugineb lootus, et elatise summa vähenedes hakkavad võlgnikud elatist ka maksma, on tegelikult teadmata. Uuringute järgi ütleb 41% elatisvõlgnikest, et nende kõrvalehoidmine elatise maksmisest on põhimõtteline, mitte seotud maksmise võimatusega.
Kardetavasti ei muuda nn põhimõttelised mittemaksjad suhtumist elatise maksmisesse ka elatise summa vähenedes. Selle lahendamiseks tuleks täiendada hoopis kohtutäiturite "tööriistakasti".
Elatise arvutamise süsteemi muutmiseni läheb siiski veel aega – tegemist on alles kooskõlastusringile läinud eelnõuga. Kas ja mil viisil kavandatu seaduseks saab, on praegu veel vara hinnata.