Otto Richard Pukk ⟩ Koroonaaja võidud ja väljakutsed

Otto Richard Pukk Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

"Elektroonikatööstus on koroonakriisist kohati isegi võitnud," kirjutab elektroonikatööstuse Incap Grupi juht, Eesti parima juhi tiitli pälvinud Otto Richard Pukk. 

Covid-19 pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu said Saaremaal paratamatult ilmselt kõige enam kannatada majutus-, toitlustus- ja reisiteenused nagu mujalgi Eestis ja teistes riikides.

Vajadus elektroonika järele ei ole aga vähenenud, pigem vastupidi. Inimesed kasutavad elektroonikat üha enam, tootmisettevõtted tahavad üha rohkem automatiseerida ja digiteerida ning see suurendab nõudlust elektroonikaseadmete järele. Koroona ajal kasvas näiteks selgelt nõudlus meditsiinitehnika järele.

Eestis on elektroonikatööstuste tootmismahud aasta teises pooles eelmise aastaga võrreldes kasvanud. Covid-19 pandeemia on intensiivistanud muutusi elektroonika tootmisteenuste turul, mis algasid juba varem – nimelt üha rohkem tuuakse tootmist Hiinast Euroopasse tagasi. 

Tööjõupuudus

Klientide jaoks on oluline tootmise kiirus, lühemad tarneahelad ja see, et tootmine oleks tootearendusele ja lõpptarbijale lähemal.

Elektroonikatööstuse ja Incapi jaoks on praegu kindlasti üks olulisemaid väljakutseid kvalifitseeritud, tipptasemel oskustega tööjõu leidmine. Me konkureerime maailma suurimate elektroonikatööstuse ettevõtetega ja ka meie töötajad peavad olema maailmatasemel. Paraku on Eesti elektroonikatööstus hädas tööjõupuudusega, sest järelkasvu pole nii kiirelt peale tulemas ja võõrtööjõu kaasamine on keeruline.

Tootmises eelistame üha enam seadmete renti, mis võimaldab paremini konkurentsis püsida, pakkuda klientidele paindlikumaid lahendusi. Näiteks sügisel avasime tehases uue SMT-tootmisliini, mis võimaldab seadmeid vastavalt klientide vajadustele kohandada ja täiendada, saame tootmist pidevalt vastavalt klientide uutele või muutuvatele projektidele ümber korraldada.

Oleme teinud vajalikud ümberkorraldused tootmises, et kaitsta oma töötajaid viiruse eest. Paneme suuremat rõhku puhastustöödele, eriti just puutepindade puhastamisele. 

"Kaitsemaskide soetamise kulust palju suurem kaotus on see, kui töötajad peavad olema haiguslehel ja peame tootmisprotsesse sujuvuse tagamiseks ümber korraldama."

- Otto Richard Pukk

Maskikandmise kohustus oli meil kevadel ja nüüd kehtestasime taas kohustuse kanda maski, kui inimene oma töölaua juurest lahkub. Kaitsemaskide soetamise kulu ei ole olnud märkimisväärne, palju suurem kaotus on see, kui töötajad peavad olema haiguslehel ja peame tootmisprotsesse sujuvuse tagamiseks ümber korraldama.

Kevadise eriolukorra ajal koostasime Incapi grupis väga põhjaliku kriisiplaani, alates sellest, kuidas lahendada kiireloomulisi "tulekahjusid", ja lõpetades sellega, kuidas me valmistume uueks normaalsuseks. 

Kevadise kriisi ajal oli tavapärasest rohkem töötajaid haiguslehel, seega tuli üle vaadata kogu tootmisprotsess, et leida kõikidele tööoperatsioonidele asendusvõimalused selleks ajaks, kui mõnda kriitiliselt vajalikku inimest või meeskonda pole.

Ka praegu jälgime tähelepanelikult olukorda ja oleme valmis võtma vajalikke lisameetmeid.

Kuidas riik saaks aidata?

Kuidas saab tööstussektorit aidata riik? Kindlasti on tervitatavad sellised meetmed nagu töötukassa algatus "Minu esimene töökoht". Selle eesmärk on toetada tööandjat kogemusteta noore tööle võtmisel, tõsta noore konkurentsivõimet ja arendada tema oskusi. Tööandjale hüvitatakse osaliselt palgakulu ja koolituskulud. 

Võtsime sel aastal kaks töötajat selle programmi raames tööle. Noortelt oodatakse sageli tööle kandideerimisel töökogemust, see programm on hea võimalus töökogemusteta noortele saada jalg ukse vahele ning saada erialast väljaõpet ja kogemusi.

Kui vaadata aga laiemalt, kuidas riik tööstussektorit abistada saaks, siis võiks Eesti riigil olla selgem visioon, kas Eesti tahab olla tööstusriik. 

Märkimisväärne osa Eesti riigi sisemajanduse kogutoodangust ja ekspordist tuleb tööstusest ning minu hinnangul peaks Eesti võtma rohkem tööstusriigi kursi. 

Praegune Eesti tööstuspoliitika vajab järeleaitamist kõikides olulistes valdkondades, olgu selleks siis tööjõud, maksupoliitika, investeeringud teadus-arendustegevusse, finantsinstrumendid või tootearendus ja turustamine.