Saaremaa koolides ei saanud nulli riigieksamil keegi

EKSAMITEKS VALMISTUMAS: Saaremaa ühisgümnaasiumi neiud Roosmarii Sarapuu ja Aleksandra Männik ei kasutanud võimalust riigieksamitest loobuda. Aleksandrale eksamite tulemused aga olulised ei olnud – ta oli ülikooli juba vastu võetud. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tänavustel riigieksamitel sai Saare maakonnas maksimumtulemuse vaid üks eksaminand, pälvides oma teadmiste eest eesti keeles sada punkti. 

Kogu riigi 6027 eksaminandi tulemus eesti keele riigieksamil oli tänavu 61,6 punkti.  

Kuressaare gümnaasiumis tegi eksami 95 abiturienti. 48 noormehe keskmine eesti keele riigieksami tulemus oli 55,9 – miinimum 23, maksimum 91 punkti. Vähemalt 80% pallidest sai neli eksaminandi. 

KG lõpetanud 47 neiu keskmine eksamitulemus oli 65,9 punkti – madalaim 31, kõrgeim 87. Vähemalt 80% pallidest sai ligi veerand eksami teinud neidudest ehk 11 õpilast. 

Saaremaa ühisgümnaasiumis pani oma teadmised proovile 64 eksaminandi: 23 noormeest ja 41 neidu. Noormeeste keskmine tulemus oli 60,5 punkti – miinimum 28 ja maksimum 96. Vähemalt 80% pallidest kogus kolm noormeest.

Neidude keskmine tulemus oli 70 punkti – madalaim 42 ja kõrgeim 100 punkti. Vähemalt 80% pallidest sai 24,4% neidudest.

Maksimumtulemuse saavutas üks õpilane – SÜG-i lõpetanud Liisa Õunpuu. Juulis tulemuse teada saanud, tunnistas ta toona Saarte Hääle ajakirjanikule, et 100 punkti oli tema jaoks üllatus. Liisa sõnul läks eksam tema jaoks üsna üle kivide ja kändude ning salamahti lootis ta saada 90 punkti.

Orissaare gümnaasiumi 12 neidu pälvisid oma teadmiste eest eesti keele alal 62,3 punkti – madalaim punktisumma oli 43, kõrgeim 93. Vähemalt 80% pallidest sai neli neidu. Kuna noormeestest tegi eksamit vähem kui viis, eksamite infosüsteem (EIS) nende kohta statistikat ei avalda. 

Neli punkti sajast võimalikust

Kuressaare ametikoolis tegi eesti keele riigieksami viis õpilast – kõik naissoost. 100 võimalikust punktist oli ametikooli õpilaste keskmine tulemus 33,2 – madalaim kuus punkti, kõrgeim 61. 

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi õpilastest tegi eesti keele eksami 24 õppurit. Kuue meessoost abituriendi keskmine tulemus oli 42,8 punkti – madalaim 23 ja kõrgeim 52.  17 naissoost õppuri keskmine punktisumma oli 53,6% – miinimum 19 ja maksimum 75. 

Laia matemaatika eksami keskmine tulemus Eestis oli 51 punkti (mullu 51,1 punkti). 

Kuressaare gümnaasiumis tegi laia matemaatika eksami 42 õpilast. 19 noormehe keskmine punktiarv oli 46,9 – madalaim 17, kõrgeim 83. Vähemalt 80% pallidest õnnestus saada vaid ühel noormehel, kolm aga kogus kuni 20% pallidest. 

KG 23 neiu keskmine tulemus eksamil oli 61,3 punkti – madalaim 7 ja kõrgeim 90 punkti. Viis neidu said vähemalt 80% pallidest, üks aga kuni 20%.      

Saaremaa ühisgümnaasiumis otsustas laia matemaatika kasuks 52 abiturienti: 19 noormeest ja 33 neidu. 

Noormeeste keskmine tulemus oli 56,9 – madalaim 4 ja kõrgeim 97 punkti. Kuni 20 protsenti pallidest sai kaks noormeest, vähemalt 80% aga neli. SÜG-i neidude keskmine punktiarv laias matemaatikas oli 53,5. Miinimumtulemus oli 9 ja maksimum 96 punkti. Kuni 20% pallidest kogus viis neidu, vähemalt 80% aga kaheksa.   

Orissaares tegi laia matemaatika eksami kuus neidu, kogudes keskmiselt 59,8 punkti – miinimumtulemus oli 43 ja maksimum 86 punkti. Kaks neidu said vähemalt 80% pallidest. Kuna eksami valinud noormeeste arv jäi alla viie, EIS nende kohta statistikat ei avalda. 

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus kogu Eesti kohta oli samasugune nagu mullu, 36,4 punkti.

Kuressaare gümnaasiumi abiturientidest valis selle eksami 45 õpilast – 28 noormeest ja 17 neidu. Noormeeste keskmine tulemus oli 31,6 punkti, neidudel 40,2. Noormeeste madalaim punktisumma oli 5 ja kõrgeim 80 punkti, neidudel vastavalt 6 ja 79. Kuni 20% pallidest õnnestus koguda kaheksal noormehel ja neljal neiul, vähemalt 80% aga vaid ühel noormehel. 

Saaremaa ühisgümnaasiumis otsustas kitsa matemaatika eksami kasuks viis neidu, kes said keskmiseks tulemuseks 57,2 punkti. Madalaim tulemus oli 30 ja kõrgeim 91 punkti. Vähemalt 80% pallidest sai üks neiu.   

Kuna selle eksami teinud noormeeste arv jäi SÜG-is alla viie, pole nende tulemuste kohta infot avaldatud.  

Tulemustele rõhku ei pannud

Orissaare gümnaasiumis tegi kitsa matemaatika eksamit kuus neidu, kogudes keskmiselt 41 punkti. Madalaim punktisumma oli 35, kõrgeim 57. 

SÜG-i ega OG noormeeste eksamitulemuste kohta pole statistikat avaldatud, kuna kummaski koolis tegi eksamit vähem kui viis noormeest.    

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis valis kitsa matemaatika 21 õppurit – 6 noormeest said keskmiseks tulemuseks 18 punkti, 15 neidu aga 22,7. Noormeeste väikseim punktisumma oli 9, suurim aga 33, neidudel vastavalt 2 ja 48. Kuni 20% pallidest sai viis noormeest ja seitse neidu.     

14. mail kirjutas Saarte Hääl riigieksamiteks valmistuvatest Roosmarii Sarapuust ja Aleksandra Männikust. 

“Kuna aprillis olin juba ülikooli vastu võetud, siis eksamitulemused mulle olulised ei olnudki,” tunnistab Rootsis Jönköpingi ülikoolis graafilist disaini ja veebiarendust õppiv Aleksandra Männik praegu. 

Tema hinnangul oli kodus interneti vahendusel õppida vaimselt küllaltki kurnav. 

“Seepärast otsustasin eksamid endale stressivabamaks muuta,” põhjendas Aleksandra. “Mingit ideaalset punktisummat ma endale eesmärgiks ei seadnud, läksin lihtsalt eksamile, rahuliku meelega ja üleliigse kordamiseta.” 

Aleksandra sõnul oli tema kõrgeim tulemus eesti keele eksamil 78 punkti.  

“Kindlasti oleksin saanud oma eksamid sooritada ka parematele tulemustele, kui oleksin kordamisele ja õppimisele rohkem aega pühendanud, aga olen siiski oma saadud punktidega rahul,” rääkis Aleksandra.

Erialavalikul lähtus Aleksandra soovist õppida midagi loovat ja samas vajalikku. “Olen oma eriala valikuga vägagi rahul,” kinnitas ta. 

"Arvestades oma kogu gümnaasiumi-aja üldisi tulemusi ja seda, milleks võimeline olen, läksid mõlemad eksamid võrdlemisi kehvasti," leidis Roosmarii Sarapuu. "Oleksin endalt nii eesti keele kui ka matemaatika eksamil tunduvalt paremaid tulemusi oodanud."

Roosmarii sõnul eksamitel saadud punktidest ülikoolidesse kandideerimiseks siiski piisas. Sel sügisel asus Roosmarii õppima Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti koreograafia õppekava.

"Tegin valiku ainult oma tahtmise ja südame järgi," põhjendas Roosmarii. "Olen oma valiku üle tõeliselt õnnelik ja rahul!"