Täna, 25. novembril on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, mille eesmärk on teadvustada just naiste vastu suunatud vägivalda. Olgu vägivald seksuaalne, füüsiline, vaimne või majanduslik – see ei mõjuta üksnes naisi, vaid terveid perekondi ja seeläbi kogu ühiskonda.
Numbrid naistevastase vägivalla statistikas kasvavad tasapisi, ent järjekindlalt. Loodetavasti annab see siiski märku mitte vägivalla enda kasvust, vaid sellest, et aina rohkem naisi julgeb oma läbielamistest rääkida ja abi otsida. Lihtne see ei ole, ent ka mitte lootusetu.
Vägivalda võib võrrelda vähkkasvajaga – see ei kao iseenesest. Ja nagu kasvajale, tuleb ka vägivallale õigel ajal jaole saada, et see ei jõuaks juuri mujale ajama hakata.
Paraku on neid, kes on hirmu all elanud juba aastaid ja aastakümneid. Mõni ei oska väljapääsu leida. Mõnda takistab valehäbi ja kartus, et teised vägivaldsest suhtest teada saavad. Mõni aga elab lootuses, et mees siiski muutub. Ja mõni naine elab paremate päevade nimel, mis alanduse ja/või peksu vahele jäävad: "Siis on mees ju igati tore ja mõistlik!"
Vägivallaga ei pea aga leppima ega tohigi leppida. Ühel hetkel võib olla liiga hilja. Seega, naised, ärge jätke abi küsimist viimasele hetkele, vaid helistage hädaabinumbril 112.
Selleks, et vägivalda oleks vähem, on Eestis käima lükatud programm, kus koostööd teevad politsei, ohvriabi, sotsiaaltöötajad ja prokuratuur. Põhjalikult läbiarutatud turvaplaan aitab vägivalla ohvril uut elu alustada. Vägivallavaba elu.