Tänavusele uudis(digi)sõnade korjele Sõnaus pakutud neljast tuhandest sõnast jäi sõelale poolsada, mille seast saab igaüks oma lemmikud välja valida ja nende poolt Facebooki lehel 8. detsembrini hääletada. Küsisime saarlastelt, millised on nende arvates seekordse sõnakorje finaali kõige vahvamad sõnad.
Adena Sepp, Salme kirjanik:
Minule meeldis kõige rohkem sõna "näpikud" nutiseadme näppimise käpikute kohta. Kena lihtne sõna! Pealegi on nutiseadmeid ju palju ja inimesed näpivad neid kogu aeg. Mul endalgi on need olemas. Nende näppimiseks sobivaid kindaid mul siiski ei ole.
Samuti meeldib mulle "luinak" lõunauinaku kohta – kena lihtne öelda! "Mida sa tegema lähed?" – "Luinakut!"
Seni pole ma uute sõnadega eriti kaasa läinud, aga näiteks "luinakust" võib laialt kasutatav sõna saada küll.
Cathrin Benita Poopuu, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane:
Valisin välja "tujuki" emotikoni, "tajuri" sensori ja "taibutalgud" hackathon´i asemele.
Minu kõige suurem lemmik on sõna "taibutalgud" – praegusel ajal on see veel eriti vajalik!
Uued sõnad on alati huvitavad, kuid neist ei saa alati aru. Praegu väljatoodud šedöövritest saab aga kohe hea kujutluspildi ning kasutaksin neid meelsasti igapäevaelus.
Need sõnad on lühikesed ja löövad, kui väga otsida, leiab neist ehk pisut irooniatki.
Marit Tarkin, Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja:
Küsisin uudissõnade kohta ka gümnasistide kommentaare. Sõelale jäi – ka õpilaste valimis – kolm sõna: luinak, digitigedik ja suvasooline.
Minu eriline lemmik on "digitigedik" õelaid kommentaare kirjutava inimese kohta. Anonüümseid kommenteerijaid, ka pahatahtlikke, on ju paraku palju. See sõna aga just ei ole pahatahtlik, selles on veidi huumorit ja ehk isegi mõistmist nende suhtes, kes oma maailmavalu valimatult kõige ja kõigi peale välja valavad. Seekord on väljavalitud viiekümne sõna hulgas palju selliseid sõnu, mis juba kasutusel olevat parimal moel siiski ei asenda. Kõige rohkem nalja pakkus klassiruumis "gaasipedaali" asemel pakutud sõna "vungits".
Marko Kaju, Kuressaare Vanalinna kooli arvutiõpetaja:
Kohe jäi silma sõna "pakomaat", kuigi minu arvates kõlaks paremini "pakimaat". Tänapäeval on ju pakiautomaadid juba suhteliselt asendamatud. Head asendussõna pole ma nende kohta varem kuulnud. Kindlasti hakkan seda uut sõna kasutama.
Sotsiaalmeedia valdkonda silmas pidades jäid mulle meelde ka "tujuk" emotikoni kohta ja "tähisti", mis kõlavad küll eestlaslikumalt, kuigi kahtlen, et neid kasutama hakatakse, kuna ingliskeelsed väljendid on juba tugevalt kanda kinnitanud, aga kunagi ei tea.
Oli ka sõna "asur", mille ise asendaks lihtsalt sõnaga "geps", mida paljud juba ka kasutavad, selle asemel et iga täht GPS-ist eraldi välja hääldada.
Liisa Õunpuu, Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane, kes teenis eesti keele riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti:
Uute sõnade võistlusel kohtas taas kord palju leidlikke sõnu. Minu lemmikud tänavustest pakkumistest on "klõpsulõks", "digitigedik" ja "ahelvaatama". "Klõpsulõks" on kõlav ja mõnusalt eestipärane. Samuti kajastab see hästi ingliskeelse vaste clickbait tähendust: piisab vaid ühest klõpsust ja juba oledki lõksus. Leian, et sõna on arusaadav kõigile kasutajatele ja sobiks igapäevasesse kõnepruuki hästi.
Kuigi liitsõna "digitigedik" esimene pool "digi" on võõrsõna, meeldib mulle siiski pakutu kõla. Silpides on mängulisust: di-gi-ti-ge-dik. See meenutab mulle mõnd sõnamängu – katsu vaid "digitigedik" viis korda järjest kiiresti öelda! Peale selle on minu meelest positiivne, et sõnal pole otsest halvustavat varjundit. Isiklikult mulle loob see kujutluspildi mõnest müütilisest pahalasest, kes omanuhti kuskil salaja pahandusi sepitseb.
"Ahelvaatama" – taas on tegemist eesti keeles hästi kõlava ja samas tegevust täpselt, kuid üsna lühidalt kirjeldava sõnaga. Sarja vaadates on inimene justkui aheldatud ja samas on iga uus vaadatud episood osake pikast lõputuna näivast ahelast.