Kuidas koroonakriisist edukalt välja tulla?

Edward Laane, Marili Niits ja Robert Pajussaar Foto: Saarte Hääl

“Kõige olulisem selleks, et viiruse levikut tõkestada ja kriisi ennetada, on õigesti käituda,” leidsid Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane, Saaremaa abivallavanem Marili Niits ja Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Robert Pajussaar reedel Kadi raadio saates “Keskpäev”.

▶ Saatejuht Tõnis Kipper: Milline on praegu olukord haiglas? 

Laane: Kuressaare haiglas on elu rahulik, aga oleme pidevalt valvel. Saaremaa nakatumisnäitaja on võrreldes muu Eestiga väga madal. Kindlasti on oma osa kevadisel puhangul. Usun, et praegu on Saaremaal ka rohkem kui mujal Eestis inimesi, kel on antikehi ja kes on infektsiooni eest kaitstud. 

▶ Praegu valla kriisistaap iga päev koos ei käi?

Niits: Ei käi. Kogunesime üle pika aja neljapäeval. Kõik said rääkida, mis on nende valdkondades tehtud, milline on uuem informatsioon ja ettevalmistused. Leidsime, et iga päev me koos käima ei pea. Jälgime olukorda. Staap suhtleb WhatsUp´i rakenduse kaudu. Kui olukord tõsisemaks muutub, siis tuleme kokku. 

▶ Kuidas läheb ettevõtjail – see, kes on tubli, on jätkuvalt tubli?

Pajussaar: Ettevõtjad on alati tublid, sest muud varianti ei ole. Pead ju kuidagimoodi hakkama saama. Tegelikult on meil olukord praegu väga rahulik. Saaremaal meid koroona praegu veel nii palju ei mõjuta. See ei tähenda aga, et sisemiselt rahulikud oleksime ega muretseks. Kui üks inimene töökollektiivist peaks haigeks jääma, tähendab see, et kogu kollektiiv peab töö juurest mõneks ajaks irduma. See aga tähendab iga ettevõtja jaoks suurt probleemi. Seetõttu on ettevõtjad praegu pigem mures, sest nakatumise tagajärjed oleksid ettearvamatud. Praegu aga saame kõik rahulikult töötada ja oleme väga heas seisus. Kindlasti on 2020. aasta näitajad olnud Saaremaa jaoks väga head. Arvan, et hea keskkond ja targad otsused saadavad meid ka tulevikus.

▶ Kas teil on täna siin raadistuudios kindlam istuda kui kevadel?  

Laane: Praegu on küll rahulik, aga peame olema valmis, et olukord võib väga äkki muutuda. Meie kõige suurem murekoht on hooldekodud. Enamik hooldekodusid jäi kevadel viirusest puutumata. Kui viirus sinna satub, võib kevadine olukord korduda. Mis me kevadest õppinud oleme? Ostsime haiglasse antigeeni-testi. See kiirtest pole küll nii tundlik kui PCR-test, aga peaks ära näitama, kas inimene on nakkusohtlik. Et saaks enne vahetust või tööaja algust teada, kas inimene on nakkusohtlik või mitte. Ka siis, kui inimene tuleb tööle ja tal on haigussümptomid, saab kindlaks teha, kas nende sümptomite põhjuseks on Covid-19 või mitte. 

▶ Seega praegu oleme kevadiste kogemuste võrra targemad. 

Laane: Arvan, et viirus oma olemuselt muutunud ei ole, aga oskame end paremini kaitsta. See on kevadise olukorraga võrreldes ehk kõige suurem vahe. Muidugi ei ole sajaprotsendilist garantiid, et viirus ei või töökollektiivi tulla. Praegu on ju viirus paljudes haiglakollektiivides ja mitmes hooldekodus üle mandri. Lisaks hooldekodudele on teine ohukoht vanemate ja vanavanemate külastamine. Ka meil on üks kurb näide, kus inimesele tuldi mandrilt külla. Ta haigestus, viidi Saaremaalt Tallinna haiglasse ning praegu teda enam pole.

Niits: Iga kord, kui Saare maakonna kohta tuleb uus nakatunute arv, on omajagu neid, kes ei ole viimase kahe nädala jooksul Saaremaal viibinud. Kui vaadata, kes on meil potentsiaalsed ohuallikad, siis 14 päeva jooksul on meil selliseid nakatumisi alla kümne. Selles, et neid nii vähe on, mängib arvatavasti rolli meie kevadine kogemus, inimeste vastutustundlikkus ja väga teadlik käitumine. Et ei korduks see, mis oli kevadel. 

▶ Lootust karjaimmuunsusele meil ikka väga ei ole?

Laane: Kindlasti on karjaimmuunsus oluline, aga selleni jõudmiseni kulub oma aeg. Meie laboris on antikehade teste tehtud 3400. Neist positiivsed on olnud 16%. See, et 16% inimesi on viiruse läbi põdenud, ei taga veel karjaimmuunsust. Kes kahtleb, kas ta on põdenud või mitte, soovitaksin antikehade testi ära teha – kui antikehad on olemas, siis tõenäoliselt on inimene viiruse eest kaitstud. 

▶ Kas me neid koroonaviirusesse nakatunute numbreid üle ei tähtsusta? 

Niits: Ma arvan, et mitte. Vallale, haiglale ja päästeametile on need arvud väga tähtsad. Kui nakatumiste arvu tuleb jõnks sisse või hakkab see stabiilselt kasvama, tuleb vastavalt ka tegutsema asuda. Praegu on kogemus kevadest meil talletatud ja kui haigestumus hakkab tõusma, siis on vaja asjad tõsisemalt käiku panna.   

Pajussaar: Ka ettevõtjate jaoks on nakatumiste arvusid ja kohalikku olukorda teada ülioluline – nii Saaremaa kui ka teiste piirkondade kohta. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka Soomes, Lätis ja Rootsis. On ju seal meie ettevõtete partnerid. See näitab trendi ja aitab aru saada, mis olukord parasjagu on. 

Neid arvusid teades teame, kuidas toimida: kas ettevõtete siseselt kehtestada vastavad meetmed või kutsuda üles üht- või teistmoodi käituma. Kas nõuda väljastpoolt tulijatelt maski või neid üldse mitte sisse lubada ja suhelda distantsilt. See, et suur osa suhtlusest toimub praegu virtuaalselt, võib mõnes mõttes olla isegi osa ettevõtjate unistus. Töö on ju efektiivsem, kui partner kliki kaugusel. Võib-olla peaksime hoopis investeerima mingitesse uutesse seadmetesse ja uutesse võimalustesse. Ettevõtjad on selles osas väga loovad ja olukorraga kiiresti kaasa minevad.

▶ Kas praegused piirangud on piisavalt konkreetsed või hoopis liiga hägused? 

Niits: Olukord Tallinnas ja Ida-Virumaal on hoopis erinev Saaremaa omast. Konkreetsust oleks loomulikult vaja, aga samas – nüansse on nii palju ja väga raske on anda juhiseid, mis oleksid konkreetsed ja samas kõigile ühtmoodi sobivad ja vastuvõetavad.  

Pajussaar: Ettevõtjate jaoks on praegune aeg väga keeruline, sest nemad peavad vähemalt midagi teenima, et suuta oma kohustusi täita. Ettevõtjal on kaalul palju, ta võib kaotada kogu oma vara. Tundub, et sellest ei suudeta piisavalt aru saada. Ettevõtjad peavad samuti tervist väga oluliseks, tahame, et meie töötajad püsiksid terved. Mina aga olen selle poolt, et ohtudest tuleb rohkem rääkida ja õigeid soovitusi anda. 

Niits: Loomulikult on kohaliku omavalitsuse jaoks väga oluline, kuidas ettevõtetel läheb. Üks ilma teiseta ju hakkama ei saa. 

▶ Äkki on häguste soovituste põhjus see, et meil ei ole oma vaenlasest – viirusest – veel selget pilti? 

Laane: Me ehk ei tea veel nii täpselt kaugtüsistusi, aga arvan, et oma elu korraldamiseks teame sellest viirusest praeguseks hetkeks juba piisavalt. Leian, et valitsus on teinud õigeid otsuseid. Viimased piirangud on ka diferentseeritud – need ei ole kogu Eesti riigile ühesugused. Kus levik on suurem, on ka piirangud karmimad. See, et need kahe nädala tagant üle vaadatakse, on väga mõistlik. Arvan, et liigume järjest sinnapoole, et aastatega taandub koroona gripi tasemele. Lihtsalt praegu on vahe selles, et viirus on uus, paljud põevad seda korraga ja paljudel puudub immuunsus. 

Kõige tähtsam viiruse pidama saamiseks on õigesti käituda. Kõvakäeliste piirangutega – kõik on kodus ja ettevõtlus kinni – on seda väga raske mõistlikult korraldada. Kui võtta koroonat külmetushaigusena, siis enne märtsi-aprilli leevendust tõenäoliselt ei tule. Peame kogu talveperioodi hakkama saama. 

Vaktsiini tõhususe kohta ei oska ma veel öelda jah ega ei. Ma ei ole veel näinud andmeid, mis vaktsiini tõhusust kinnitaksid või kuidas on uuring läbi viidud või kui kaua püsivad vaktsineerimisel tekkivad antikehad. Arvan, et vaktsiini osas on kõige õigem ära oodata Euroopa ravimiameti seisukoht.

▶ Kas vallavalitsus jätkab öiseid ringkäike koos politseiga? 

Niits: Nii kaua, kuni see ülesanne on meile delegeeritud, tuleb seda teha. Meie pädevus ja lausa kohustus on järelevalvet teha. Kui reegleid ei järgita, on võimalus trahvida – trahvi suurus võib olla kuni 5000 eurot. On ettekirjutus ja kui seda ei täideta, siis juba sunniraha kuni 9600 eurot.