/nginx/o/2014/07/11/12022839t1h2ea2.jpg)
"6. detsembril möödus 120 aastat Salme kooliõpetaja, haridustöö ja seltsielu eestvedaja Aliide Kuudi sünnist, kirjutab koduloo-uurija Tõnu Anger.
Salme kooliõpetaja Aliide Kuut – tõeline maa sool
1918. aastal tuli Salmele kooliõpetajaks Aliide Liiv. Ta oli lõpetanud Kuressaare tütarlaste gümnaasiumi ja omandas 1919.–1921. aasta suvekuudel algkooliõpetaja kutse. Siis määrati Aliide koolijuhatajaks ja teiseks õpetajaks sai Salmel Oskar Haavik.
"Salme oli möödunud sajandi alguses väike kaluriküla, kus oli kümmekond talukohta ja teist sama palju popsiperesid," meenutas kord Ida Kesküla. Küla hakkas keskuseks kujunema siis, kui sinna ehitati oma vallamaja. Alguses kuulus Salme ju Abruka valla alla.
Aliide oli kohaliku haridusseltsi Salme juhatuse esimees, juhatas ise laulukoori ja näiteringi. Peagi moodustati Aliide algatusel Salmele kodutütarde ja naiskodukaitse organisatsioonid. Lapsed õppisid Aliide käe all näidendeid koolis ja näidendeid mängisid tema juhendamisel ka täiskasvanud – nagu Ida Keskülal on meelde jäänud – "Jüri Rummu", "Õitsvat merd", "Püve talus". 1933. aastal käisid Salme segakoori 38 lauljat Tallinnas üldlaulupeol.
Salme rannas olid suvel seltsipeod, korraldati basaare, sageli toimusid Kaitseliidu ja naiskodukaitse ühised suvepeod.
Eesti Vabariigi 20. aastapäeva juubelipidustustel Tallinnas 1938. aastal käisid Salme koorilauljad esinemas ja naiskodukaitse liikmed osalesid paraadil.
"Aliide oli tõeline maa sool," kinnitas Ida Kesküla. "Ta oli täis energiat ja teotahet ning inimesed läksid temaga kaasa. Lastele oli ta nagu teine ema."
Aliide abikaasa Johannes Kuut oli Sõrve Kaitseliidu pealik. Johannes laulis ka Salme segakooris. Kuudid ehitasid Salmele oma maja (endine sidemaja, kus praegu asub infopunkt).
Kuudid arreteeriti 1941. aasta 14. juulil ja saadeti Siberisse. Pereisa Johannest süüdistati Kaitseliitu kuulumises, selles, et ta kavatses põgeneda Rootsi ning oma talus võõra tööjõu kasutamises. Ta hukati 1949. aasta aprillis.
Kooliõpetaja Aliide Kuuti süüdistati naiskodukaitse organisatsiooni juhtimises. 1941. aasta 24. augustil langetati talle Kirovi vanglas surmaotsus, mis viidi täide 17. novembril 1941. aastal.
Kohtualune ütles oma viimases sõnas: "Olen teie võimuses ja tehke minuga, mis teie seadused ette näevad, aga jätke mu laps puutumata."
Orvuks jäänud 5-aastane Jüri saadeti Kirovi lastekodusse ning pärast seda jäi ta sõjakeerises teadmata kadunuks.
1940. aasta riigipööre sai saatuslikuks paljudele Sõrvemaa vaimuelu inimestele, kes ei osanud kurja undki näha, et isetegevusega tegelemine võib vägevale Vene riigile nii ohtlik olla. Kõigepealt hävitati vaimujõud, et siis oleks lihtsam kogu rahvas põlvili suruda ja uuele võimule kuulekaks muuta.