“Võtab aega, et inimeste käitumise muutus koroonaviiruse levikule mõju avaldaks,” leiab Ruth Kalda, Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor.
Seireuuring aitab hinnata viiruse leviku tempot
21. detsembrini kestab koroonaviiruse levimuse seireuuringu järjekordne etapp, mille käigus hinnatakse ka 24. novembril kehtestatud piirangute mõju viiruse levikule. Uuring aitab hinnata viiruse leviku kasvu kiirust ja seega annab terviseameti igapäevase statistika kõrval otsustajatele olulist lisateavet.
Avalikes ruumides maski kandmise kohustuse, siseruumide täituvuspiirangute ja publiku hajutamise nõude kehtestamisest on nüüd möödas kolm nädalat.
Meie eelmine seirelaine näitas, et maski kandmise ja ohutu vahemaa hoidmise soovitus võeti hästi omaks.
Nüüd saame hinnata, kas see on mõjutanud ka viiruse levimust. Olukorras, kus levimus on kiirelt kasvanud, on oluline muutustel regulaarselt silma peal hoida, et otsustajad saaksid inimestele enne pühi asjakohaseid käitumissuuniseid anda. Endiselt on tõhusaim viis viiruse leviku pidurdamiseks hoiduda vahetutest kontaktidest.
Eelmise seireetapi suur osalus näitab, et inimestele lähevad terviseküsimused korda ja uuringus osalemisest ollakse väga huvitatud.
Uuringu käigus testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud inimest üle Eesti. Uuringusse kaasatute veebiküsitlusega alustas uuringufirma Kantar Emor 10. detsembril.
Eakaid küsitletakse telefoni teel ja küsitleja täidab samal ajal elektroonilise vormi ise. Seejärel helistatakse testimise kõnekeskusest, et leppida kokku ninaneeluproovi andmiseks sobilik aeg ja koht. Proovi saab anda lähimas avalikus testimispunktis. Puudega inimesed, eakad ja teised piiratud liikumisvõimega inimesed saavad proovi andmiseks tellida koju testimisbrigaadi.
Testitulemustega saab igaüks tutvuda tervise infosüsteemis aadressil digilugu.ee või mobiilirakenduse Testi abil. Kõigi uuringu käigus positiivse proovi andnud inimestega suheldakse kahe kuni nelja nädala jooksul korrapäraselt, et jälgida haiguse kulgu. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
Uuringu töörühmas on 17 teadlast Tartu ülikooli viiest instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.